Rahvatervise seisukohalt jääb luude hõrenemine oma hävitustöö tulemuslikkuse poolest alla vaid kopsuvähile. Samas pole luude hõrenemise ennetusele ja ravile pööratud veel pooltki nii palju tähelepanu kui vähisvastasesse võitlusse.
Järgnevalt anname põhjaliku ülevaate, mida teha selleks, et luud oleksid terved ja tugevad? Miks tekib luuhõrenemine ehk osteoporoos ja kuidas seda tõsist haigust ennetada ja ravida?
Mis on luude hõrenemine?
Luude hõrenemine ehk osteoporoos on krooniline kogu skeleti haigus, mille tulemusena väheneb luutihedus ja luukvaliteet. Luuhõrenemise tagajärjel muutuvad luud nõrgaks ja hapraks, mistõttu tekivad kergemini luumurrud. Luude hõrenemine areneb aeglaselt aastate jooksul ning sageli diagnoositakse see alles esimese luumurru tekkel.
Miks tekib luude hõrenemine?
Luudes toimub pidevalt kaks protsessi – luude ehitamine ja luude lammutamine. Luud on kõige tugevamad noores täiskavanu eas ehk 25 – 30 aastastel inimestel. Sel perioodil on ülekaalus luude ehitamine. Peale 30. eluaastast hakkab luukoe mass vähenema umbes 0,5% aastas.
Järsk ja kiire luutiheduse langus tekib naistel menopausi saabumisega. Sel prioodil on vana luukoe lammutamine kiirem kui uue ja tugeva luukoe moodustumine. Tea, et peale monopausi võid kaotada 10 aastaga kuni poole enda luutihedusest. Just menopaus ongi kõige kriitilisem aeg naise luustikule.
Arvatakse, et Eestis on kolmandikul üle 60-aastatest naistest luuhõrenemine ehk osteoporoos. Kuna keskmine eluiga pidevalt tõuseb, on oodata ka selle haiguse sagenemist.
Kuidas ennetada luude hõrenemist?
Luuhõrenemise ennetamine peab algama juba lapse eas, siis kui luukude pidevalt uueneb. Mida tugevamaks ja tihedamaks muutuvad luud lapse eas, seda aeglasem on luude hõrenemise kulg vanemas eas. Luuhõrenemise ennetus on lihtne, kui pead meeles järgmisi nõuandeid:
- liigu piisavalt
- tarbi kaltsiumi rikkaid toite ja vajadusel kaltsiumi preparaati
- tarbi aastaringselt D-vitamiini
- ära suitseta
Luude hõrenemise teket soodustavad riskifaktorid
Luude hõrenemine võib tabada kõiki, kuid enim on ohutatud sellest haigusest naised. Luuhõrenemise riskifaktorid on:
- naissugu
- menopaus
- perekondlik eelsoodumus
- vähene kaltsiumi sisaldus toidus
- D-vitamiini puudus
- suitsetaimine
- vähene füüsiline koormus
- teatud ravimite tarvitamine
- alakaalulisus
- teatud haigused – põletikuline soolehaigus, reumatoidartriit jt.
Luuhõrenemise ehk osteoporoosi sümptomid
Luude hõrenemist kutsutakse hiilivaks haiguseks, sest haigus ei too endaga varajases staadiumis kaasa mingeid erilisi sümptomeid. Reeglina avastatakse luude hõrenemine alles siis, kui tekib esimene luumurd. Ometi esineb ka varajases staadiumis luuhõrenemise tunnuseid, millele tasub võimalikult kiiresti reageerida. Varajane avastamine annab paremaid tulemusi ravis.
Osteoporoosi sümptomid varajases staadiumis:
- taanduvad igemed
- nõrgad ja haprad küüned
- kergesti lagunevad hambad
- nõrgem haardetugevus
- valud seljas või puusas
Osteoporoosi sümptomid hilisemas staadiumis:
- keha pikkuse lühenemine – rohkem kui 3 cm
- küür seljas
- selgroo kõvernemine
- kergesti murduvad luud
Millised on luuhõrenemise tüsistused?
Luude hõrenemine tekib enam lülisambas, puusaliigeses ja randmeluudes. Kõige ohtlikum on reieluukaela murd. Reieluukaela murd on üks rängemaid, mida iga kuues naine peab eluea jooksul läbi elama. Reieluukelamurd põhjustab tõsiseid tüsistusi, mis võivad lõppeda liikumisvõime kaotuse ja isegi surmaga.
Reieluukaela murd lõppeb kaasnevate tüsistuste tõttu 25%-l juhtudest surmaga. 50% patsientidest ei saa enam kunagi iseseisvalt hakkama ja vajavad elu lõpuni tugiisikut. Ainult 25% taastuvad, kuid neid jääb saatma krooniline valu, töövõime kaotus ja liikumisvõime vähenemine.
Luuhõrenemise diagnoosimine
Kui esineb kahtlus luude hõrenemisele, suunab arst densitomeetria ehk DEXA – uuringule. Tegemist on valutu ja kiire luuhõrenemise uuringuga, mille tulemusena mõõdetakse selgroo ja reieluukaela piirkonna luutihedus. Luuhõrenemise kontrolli tulemusena saadakse näitaja, mida nimetatakse T-skooriks.
T-skoori tõlgendamine:
- -1 või suurem – normaalne luutihedus
- -2,5 kuni -1 – osteopeenia ehk luutiheduse langus
- Alla -2,5 – osteoporoos ehk luuhõrenemine
Kuidas luude hõrenemist ravitakse?
Nagu eelpool mainitud, siis luude hõrenemise ennetus on lihtsam kui ravi. Kui luumurru risk ei ole kõrge, keskendub ravi ennekõike luutihedust langetavate riskitegurite toime vähendamisele ning kukkumise ennetamisele. Tasub teada, et D-vitamiini tase veres vähemalt 95 nmol/L vähendab kukkumisriski.
Luuhõrenemise ravis kasutatakse osteoporoosi ravimeid ja hormoonasendusravi. See tähendab, et tarvitatakse neid naissuguhormoone, mida organism peale menopausi ise enam ei tooda. Väga olulisel kohal on regulaarne kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimine.
D-vitamiin ja luude tervis
D-vitamiin mängib luude tervises kriitilist rolli, kuna suurendab kaltsiumi imendumist. Tulemuseks on tervemad ja tugevamad luud. Lisaks aitab regulaarne D-vitamiini tarbimine vähendada luumurdude esinemissagedust. Kaltsiumi efektiivsemaks imendumiseks peab D-vitamiini tase veres olema aastaringselt vähemalt 85 nmol/L.
D–vitamiini soovituslikud päevased annused on järgmised:
- alla 1 aastased lapsed 400 IU ja maksimaalselt 1000 IU
- 1-3 aastased lapsed 600 IU ja maksimaalselt 2500 IU
- 4-8 aastased lapsed 600 IU ja maksimaalselt 3000 IU
- alates 9 eluaastast kuni 70 eluaastani 600 IU ja maksimaalselt 4000IU
- vanurid ja tubased täiskasvanud 1200 IU ja maksimaalselt 4000 IU
Kaltsium ja luude tervis
Kuigi luude hõrenemist võivad põhjustada mitmed faktorid, on haigus tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega. Luude hõrenemine tekib siis, kui toiduga saadav kaltsiumi hulk on ebapiisav või selle imendumine raskendatud.
Luud koosnevad kaltsiumist ja seetõttu on just kaltsiumil väga tähtis roll luude tugevamaks ja tihedamaks muutmisel. Samuti on kaltsium oluline nooremas eas maksimaalse luu tugevuse saavutamisel ja hiljem selle säilitamisel.
Ööpäevas kaotab luustik umbes 500mg kaltsiumit. See tuleb tasa teha toidu või kaltsiumi preparaatidega. Kaltsiumi imendumiseks soolestikus on tähtis roll D-vitamiinil. Ilma D-vitamiinita imendub kaltsiumist soolestikus vaid 10%. Kaltsiumi imendumiseks ideaalne D-vitamiini tase on vähemalt 85 nmol/L.
Vanemas eas kaltsiumi imendumine häirub ning sellepärast soovitab Tervise Arengu Instituut üle 50 aastastel naistel sõltumata dieedist iga päev tarvitada juurde 500mg kaltsiumi.
Millist kaltsiumi preparaati valida?
Kaltsiumi preparaadi valimisel tasub teada, et apteegi riiulitel on pakkuda kaltsiumit kahes vormis – karbonaat ja tsitraat.
Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi odavam vorm ning võib põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid – kõhukinnisust, kõhugaase, kõhupuhitust või nende kombinatsioone. Karbonaadi imendumine väheneb oluliselt vanuse ja maohapet neutraliseerivate ravimitega, nt Omeprazool.
Kaltsiumi puhul on oluline jägida, et see oleks hästi imenduvas vormis. See on oluline, et kaltsium tugevdaks ikka maksimaalselt luustikku, mitte kõhukinnisust, mida keskpärase imendumisega kaltsiumitooted kipuvad tegema. Sellepärast eelista kaltsiumtsitraati, mis imendub kuni 16 korda efektiivsemalt võrreldes karbonaadiga.
Tugevad luud kogu eluks! Kõlab nagu plaan?
