Nohu on meil kõige sagedamini esinev ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mis on meiega kaasas käinud juba antiikajast saati.
Ideaalne nohu keskkond
Vanasti nimetati nohu ka külmetushaiguseks, kuid sellist haigust nagu „külmetushaigus“ ei ole tegelikult olemas. Külmetamine on küll soodustav tegur, aga haigestumiseks on ikkagi vaja kontakti viirusega. Tavalist nohu võib põhjustada ligi 200 erinevat viirust, neist sagedamini rinoviirused.
Meie kliimas on viirustesse haigestumine peaaegu paratamatu, sest gloobust vaadates näeme, et Eestis on võimalik elada vaid üksnes tänu Golfi hoovusele. See tähendab, et enamus aastast on meil kehv suusailm ja vaid natuke soojem kui Gröönimaal, kuid samal ajal väga niiske. Kõik see kokku loob ideaalsed tingimused ülemiste hingamisteede viirusnakkuste, sealhulgas nohu, levikuks.
Nohuga peab tegelema
Täiskasvanud haigestuvad meie laiuskraadil nohusse 2-3 korda, lapsed aga 6-12 korda aastas. See teeb kokku kuni kümme nohust nädalat. Nohu ise ei ole tõsine haigus, aga kui see jääb ravimata, võib see kaasa tuua mitmeid tõsisemaid probleeme. Näiteks võib see väikelastel sagedasti tekitada keskkõrva põletikku, suurematel rohkem sinusiiti ehk nina kõrvalkoobaste põletikke. Seega, on oluline mitte jätta tilkuvat või kinnist nina oma hädadega üksi.
Kuidas nohu ennetada?
Parim nohuravi on alati ennetus. Siiski, garantiid, et me kunagi nohusse ei jää, keegi kindlasti anda ei saa. Küll aga on võimalik ise enda jaoks palju ära teha, et nohusse jäämise võimalusi vähendada. Nohu ennetus on samasugune nagu mis tahes viirushaiguste puhul:
- Tähtsaim ja lihtsaim ennetav abinõu on sage kätepesu.
- Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu immuunsüsteemi tugevdamisele, sest see tagab suurema vastupanuvõime haigustele ja selle poole on alati kasulik püüelda.
- Terveks olemisele aitavad tublisti kaasa tervislik toitumine, mõõdukas kehaline tegevus, stressi vähendamine ja üleüldine positiivne hoiak.
Ninaspreai pole alati parim valik
Kui oled aga vaatamata kõigele ikkagi nohusse jäänud, siis on oluline kohe reageerida. Kinnise nina korral tahetakse esimese asjana haarata apteegiriiulilt ninaspreide järele, sest need annavad kiire leevendustunde. Miks mitte, aga seejuures ei tohiks ära unustada, et sagedane ja pikaajaline ninasprei kasutamine võib kaasa tuua uued probleemid – nina limaskestade liigse kuivuse ja isegi sõltuvuse. Vastupidiselt loodetud abile võivad tekkida limaskestade kahjustused, mille ravimine on tülikas ja vaevanõudev.
Õnneks on viimasel ajal hakatud üha enam kasutama ka looduslikke alternatiive nagu näiteks niisutavaid õlisid, eeterlikke õlisid ja mereveespreisid. Oma koha on leidnud ka suukaudsed nohutabletid, mis sisaldavad pseudoefedriini või selle analooge. Suukaudsete preparaatide eelis on see, et need ei kuivata ega kahjusta nina limaskesta.
Kaks parimat looduslikku tervendajat
Külmetuse ja ülemiste hingamisteede ravis hakkas 20. sajandi alguses Euroopas populaarsust koguma tõmmu pelargooniumi juure ekstrakt (Pelargonium Sidoides). See taim on Lõuna-Aafrika päritolu ja seda kutsutakse isegi immuunsüsteemi žen-šeniks. Tõmmu pelargooni juure võtmetoimeaine, umkaliin, takistab viiruste kasvu, paljunemist ja paneb immuunsüsteemi haigustekitajatega särtsakamalt võitlema. Lääne-Euroopas kasutatakse seda laialdaselt külmetus- ja köhasiirupites.
Looduses leidub ka pseudoefedriini leebem ja ohutum analoog, sünefriin, mida saadakse vaid mõruapelsinist. Sünefriin aitab vähendada ninaturset ja sekreedi eritumist, seega ka nina tilkumist, mis parandab nohuperioodil enesetunnet.
Esimeste ninasügeluste ja kurgukipituste puhul alusta koheselt raviga!
