Menopaus on üks oluline osa naise elukaarest. Kui võtta seda perioodi elu loomuliku osana ning säilitada positiivne ellusuhtumine, on võimalik seda palju lihtsamini seljatada.
Menopausi võrreldakse sageli ka teise puberteediajaga, kui kehas hakkavad jälle toimuma suured hormonaalsed muutused, millega on sageli raske kohaneda. Kuumahood, peavalu, meeleolu-muutused ja öine higistamine on ühed esmased muutused kehas, mis annavad sellest seisundist märku. Kuid peale nende sümptomite varitseb naisi sellel perioodil ka üks tõsisem probleem – osteoporoos ehk luude hõrenemine.
Miks see nii on? Vastus on lihtne – menopausi saabudes hakkab naiste östrogeenitase langema. Östrogeen toimib organismis luude tugevuse hoidja ja kaitsjana. Selle puudus kiirendabki luude hõrenemist. Osteoporoosi kutsutakse ka „vaikseks haiguseks“. Seda sellepärast, et esialgu ei anna ligi hiiliv probleem mitte mingisuguseid sümptome. Tihti saadakse haigusest teadlikuks alles siis, kui on tekkinud luumurd. Üheks kõige ohtlikumaks ja sagedasemaks osteoporootiliseks luumurruks on reieluukaelamurd. Eestis registreeritakse umbes 1 600 reieluukaela murdu aastas. See toob kaasa enneaegset suremust ja invaliidistumist. Sellest luumurrust paraneb vaid 50% patsientidest. Osteoporootiline luumurd võib tekkida elu jooksul 30-50% naistest.
Eestis on ligi 90 000 osteoporoosihaiget. Oluline on teada, et haigust saab ennetada – me ei pea olema üheks numbriks selles kurvas statistikas. Haiguse kõige parem profülaktika on liikumine ja õige toitumine juba lapseeas. Mida tugevamaks ja tihedamaks muutuvad luud, seda aeglasem on luuhõrenemise kulg vanemas eas.
Loodus on ette näinud, et inimene saaks pidevalt liikuda, seega on vajalik regulaarne treening. Osteoporoosi ennetamiseks sobib kõige paremini aeroobne treening – kõndimine, sörkimine, ujumine, tantsimine jne. Lisaboonusena võib koordinatsiooni ja jõu treenimine vanemas eas vähendada kukkumise riske. Treening tulebki valida vastavalt vanusele ja heaolule.
Kuna kaltsium aitab ehitada luid ja hoida neid tugevana, siis füüsilise koormuse kõrval ei tohi ka seda olulist aspekti ära unustada. Riiklik Terviseinstituut soovitab noorematel tarvitada 1000mg kaltsiumi päevas. Menopausi ajal toimuvate füsioloogiliste muutuste tõttu vajab naise keha 20% rohkem kaltsiumi ehk siis 1200mg päevas. Kaltsiumirikkad toiduained on näiteks piimatooted, spargel, lehtkapsas. FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) on oma uuringutega jõudnud aga järeldusele, et 70,2%-l elanikkonnast on ikkagi kaltsiumi tarvitamine soovitatust väiksem. See tähendab seda, et tuleb regulaarselt tarvitada ka lisakaltsiumi. Kaltsiumivalikul peaks kindlasti eelistama tsitraadivormi, sest see on parima biosaadavusega.
Kuid kõige tähtsam vitamiin osteoporoosi ennetustöös on vitamiin D3, sest ilma selleta ei suuda organism kaltsiumi omastada ja luud ei saa kätte oma ehitusmaterjali. Tartu Ülikooli teadlased on viinud läbi uuringu, mille kohaselt on eestlastel luude normaalseks toitumiseks vajaliku D-vitamiini puudus lausa aastaringselt. Uuringus selgus, et D-vitamiini tase veres on sügistalvel 90%-l ja suvel isegi kuni 75%-l inimestel alla optimaalse väärtuse ehk alla 75nmol/l. Seega aastaringne D-vitamiini tarvitamise soovitus on igati põhjendatud.
Kui eesmärgiks on ennetada osteoporoosi ja tagada optimaalne kaltsiumi imendumine luudesse, siis peaks D-vitamiini tase veres olema mitte 75nmol/, vaid koguni 85nmol/l, mis on minimaalne tase optimaalseks kaltsiumi imendumiseks. Kuidas seda saavutada ja hoida? Tuleb valida D-vitamiini õiged annused ja neid aastaringselt tarvitada. Noorematele on soovituslik regulaarne annus 2500IUd. Kui aga räägime menopausi jõudnud ja vanematest naistest, siis võiks igapäevaseks D-vitamiini koguseks olla 4000IUd.
Armsad naised, kui me oleme füüsiliselt aktiivsed, toitume tervislikult ja tarvitame regulaarselt nii kaltsiumi kui ka õigetes annustes D-vitamiini, siis võime oma teisele puberteedile minna vastu tantsides, osteoporoosi kartmata.
Olge terved ja olge hoitud!
