Hirmu ja ärevuse foon on viimastel aastatel pidevalt õhus ja mõnikord oleme hakanud seda isegi normaalseks pidama. Millal saab ärevusest ärevushäire? Millised on ärevushäire sümptomid? Miks ei lase ärevad mõtted magama jääda ja kuidas unetusega kõige efektiivsemalt toime tulla? Nendele ja teistele küsimustele anname järgnevalt põhjaliku ülevaate.
Mis on ärevus?
Ärevus on meie keha normaalne reaktsioon uuele olukorrale. Ärevus on emotsioon nagu iga teinegi, mida on kokku loetud ligi 300: kurbus, rõõm, viha, üllatus jne. Emotsioonid tulevad ja lähevad ning aeg-ajalt võimenduvad.
Tavaliselt tunned ärevust, kui seisad silmitsi uue väljakutsega – sooritad eksamit, teed esitlust rahvast täis saalile või ootad arsti ukse taga. Ärevus aitab end kokku võtta ja anda endast parim. Ärevus taandub peale konkreetset olukorda ning ei jää segama Sinu igapäevast elu.
Mis on ärevushäire?
Vahel võib juhtuda, et ärevus ei taandu peale tekkepõhjuse möödumist või tekib täiesti põhjuseta. Sellisel juhul räägime ärevushäirest.
Ärevus ja ärevushäire aetakse sageli omavahel segamini või peetakse üheks ja samaks seisundiks. Ärevusest saab ärevushäire, kui ärevus on liiga tugev, kestab liiga kaua ja hakkab sinu igapäevaelu segama. Ärevushäire takistab selgelt mõelda ja igapäevaelus häid otsuseid vastu võtta.
Millised on ärevushäire sümptomid?
Ärevushäire korral kogeb inimene ärevuse vaimseid ja füüsilisi tunnuseid.
Ärevushäire vaimsed sümptomid:
- põhjuseta muretsemine
- hirm (ka surmahirm)
- paanikahood
- pingesolek
- kergesti ehmumine
- kartus kaotada eneseüle kontroll
- võimetus lõõgastuda
Ärevushäire füüsilised sümptomid:
- südamekloppimine
- õhupuudus ja lämbumistunne
- raskustunne rinnus
- lihaspinged ja peavalud
- nõrkustunne
- pearinglus
- higistamine
- unehäired ehk insomnia
Need sümptomid mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti. Ärevushäirega inimesed võivad tunda, et nad ei suuda oma igapäevaelu juhtida. Sageli hakkavad vältima ärevust põhjustavaid olukordi, mis piirab nende sotsiaalseid, töö- ja koolikohustusi.
Üks ärevuse sümptom võib avalduda ka paradoksaalse ärevusena. Kui ühel õhtul pole normaalselt magama jäädud, siis järgmisel õhtul hakatakse juba muretsema, kas uni tuleb. Ja nii satub inimene kiiresti nõiaringi.
Miks ärevus ei lase uinuda?
Selle asemel, et rahuneda, mõtled Sa uuesti ja uuesti oma stressiallikale, muredele ja pettumustele. Sulle tundub, et need mõtted mängivad justkui kordusrežiimil ning neid on võimatu peatada. Kui oled vahetult enne magama jäämist endiselt ärevate mõtete küüsis, ei tule heast unest midagi välja.
Kui keha on ärevuses, levib meie organismis hormoon nimega kortisool. See hormoon on oluline, et suudaksime toime tulla olukordades „võitle või põgene“. Muul ajal tekitab see erinevaid probleeme, nende hulgas ärevushäireid, depressiooni ja vaimset rahutust. Just seetõttu ongi pingelisel perioodil raske uinuda, sest keha arvab, et tegemist on võitlusega elu eest.
Kui inimene tunneb hirmu ja on stressis, siis ta ka magab teistmoodi. Isegi kui lõpuks õnnestub sõba silmale saada, siis stressihormoon kortisool tekitab valvsust ning uni on pealiskaudne. Selleks, et rahulikult ja südavalt magada, on vaja enne magama jäämist rahuneda.
Mida toob kaasa unehäire?
Järjest enam on hakatud rääkima unevõlast, kuna see mõjutab suurt hulka lapsi, noori ja tööealisi inimesi. Unevõla järel tõuseb oluliselt ärevuse ja frustratsiooni tase, mis omakorda häirib und märgatavalt.
Vaimne tervis ja uni on omavahel tihedalt seotud. Uneprobleemid võivad tihtipeale aset leida pingelisemaltel perioodidel ja ka vastupidi – unehäired ise tekitavad vaimset väsimust ja ärevushäireid.
Kui inimene ei maga piisavalt, on ta järgmisel päeval väsinud ja ärrituv. Unevõlg tekib, kui ööuni jääb lühikeseks või on katkendlik. Soovituslik uneaeg öötundidel on individeaalne ning jääb vahemikku 6,5 – 11 tundi.
Kui Sul on raske uinuda, ärkad sageli üles või näed õudusunenägusid, siis Sind kimbutab unehäire. Sageli muutuvad unehäiretega inimesed oma otsustes emotsionaalseks ja reageerivad teravamalt kaaslaste väljaütlemistele. Tulemusena saavad kahjustada suhted lähedaste või kolleegidega.
Lisaks magamatusele halveneb oluliselt keskendumisvõime, tekivad mäluprobleemid ning stressitaluvus väheneb.
Miks ärevus ei lase uinuda?
Selle asemel, et rahuneda, mõtled Sa uuesti ja uuesti oma stressiallikale, muredele ja pettumustele. Sulle tundub, et need mõtted mängivad justkui kordusrežiimil ning neid on võimatu peatada. Kui oled vahetult enne magama jäämist endiselt ärevate mõtete küüsis, ei tule heast unest midagi välja.
Kui keha on ärevuses, levib meie organismis hormoon nimega kortisool. See hormoon on oluline, et suudaksime toime tulla olukordades „võitle või põgene“. Muul ajal tekitab see erinevaid probleeme, nende hulgas ärevushäireid, depressiooni ja vaimset rahutust. Just seetõttu ongi pingelisel perioodil raske uinuda, sest keha arvab, et tegemist on võitlusega elu eest.
Kui inimene tunneb hirmu ja on stressis, siis ta ka magab teistmoodi. Isegi kui lõpuks õnnestub sõba silmale saada, siis stressihormoon kortisool tekitab valvsust ning uni on pealiskaudne. Selleks, et rahulikult ja südavalt magada, on vaja enne magama jäämist rahuneda.
Mida toob kaasa unehäire?
Järjest enam on hakatud rääkima unevõlast, kuna see mõjutab suurt hulka lapsi, noori ja tööealisi inimesi. Unevõla järel tõuseb oluliselt ärevuse ja frustratsiooni tase, mis omakorda häirib und märgatavalt.
Vaimne tervis ja uni on omavahel tihedalt seotud. Uneprobleemid võivad tihtipeale aset leida pingelisemaltel perioodidel ja ka vastupidi – unehäired ise tekitavad vaimset väsimust ja ärevushäireid.
Kui inimene ei maga piisavalt, on ta järgmisel päeval väsinud ja ärrituv. Unevõlg tekib, kui ööuni jääb lühikeseks või on katkendlik. Soovituslik uneaeg öötundidel on individeaalne ning jääb vahemikku 6,5 – 11 tundi.
Kui Sul on raske uinuda, ärkad sageli üles või näed õudusunenägusid, siis Sind kimbutab unehäire. Sageli muutuvad unehäiretega inimesed oma otsustes emotsionaalseks ja reageerivad teravamalt kaaslaste väljaütlemistele. Tulemusena saavad kahjustada suhted lähedaste või kolleegidega.
Lisaks magamatusele halveneb oluliselt keskendumisvõime, tekivad mäluprobleemid ning stressitaluvus väheneb.
Kuidas murda ärevuse ja unetuse nõiaringi?
Ärevus ja unetus on sageli omavahel seotud probleemid, mis süvendavad üksteist. Ärevuse tõttu on raske uinuda ja kui uni on katkendlik, süveneb ärevus veelgi. Nõiaringi murdmiseks on oluline tegeleda mõlema probleemiga korraga:
- Elustiili muutused: regulaarne treening, tervislik toitumine, piisav uni ja stressi maandamine aitavad vähendada ärevust ja parandada und.
- Taimsed preparaadid: mõned taimsed preparaadid, nagu ashwagandha, jasmiingardeenia, kuldjuur, meliss ja melatoniin, aitavad tõhusalt leevendada ärevust ja parandada unekvaliteeti.
- Ravimid: ravimid võivad olla vajalikud raskematel juhtudel.
Kui ärevus ja unetus süvenevad, võivad tekkida järgmised probleemid:
- Krooniline väsimus
- Probleemid tööl või koolis
- Suurenenud risk õnnetustele
- Südame – veresoonkonna haigused
- Tõsised vaimse tervise probleemid
Seetõttu on oluline murda ärevuse ja unetuse nõiaring võimalikult varakult. Viimaste andmete kohaselt on vaimse tervise häirete levik Eesti täiskasvanud rahvastikus suur: 28%-l on depressioonirisk, 20%-l risk ärevushäireks, 39%-l unehäirete risk ning 43%-l vaimse kurnatuse ilmingud. Suurimasse riskirühma kuuluvad noored täiskasvanud vanuses 18-24 eluaastat.
Ärevushäirete ravimid ja nende kõrvaltoimed
Enne kui haarad käe ärevushäirete ravimite järele, tasub uurida nende kõrvaltoimete kohta. Ärevushäirete ravimid pakuvad küll kiiret leevendust, kuid võivad põhjustada mitmeid probleeme, sealhulgas ravimisõltuvust. Samuti põhjustavad ravimid uimasust ja reatsioonikiiruse vähenemist. Tänu sellele ei tohi ravimi tarvitamise ajal juhtida mootorsõidukit ega töötada masinatega.
Milliseid probleeme toob kaasa vähene magamine?
Järjest enam on hakatud rääkima unevõlast, kuna see mõjutab suurt hulka lapsi, noori ja tööealisi inimesi. Unevõla järel tõuseb oluliselt ärevuse ja frustratsiooni tase, mis omakorda häirib und märgatavalt. Unevõlg tekib, kui ööuni jääb lühikeseks või on katkendlik. Soovituslik uneaeg öötundidel on individeaalne ning jääb vahemikku 6,5 – 11 tundi.
Kuidas leevendada ohutult päevast ärevust?
Taimsed preparaadid on päevase ärevuse leevendamiseks hea valik, sest need on üldiselt ohutud ja põhjustavad vähem kõrvaltoimeid kui ravimid. Lisaks ei tekita need sõltuvust. Taimsed preparaadid toimivad sageli mitmel viisil, et vähendada ärevust:
- lõõgastavad närvisüsteemi
- vähendavad stressihormoonide taset
- parandavad meeleolu
Kui ärevus segab märgatavalt elukvaliteeti ja otsuste tegemist, siis võib Sind aidata ashwagandha ja jasmiingardeenia kombinatsioon, mis aitab vältida kroonilise stressi tekkimist pikaajalisest pingest.
Ashwagandha on tuntud kui võimas stressi ja ärevuse leevendaja, mis aitab säilitada emotsionaalset stabiilsust ning vähendab pinget ja rahutust, aidates seeläbi parandada üldist heaolu. Kui tunned end vaimselt hästi, suudad rohkem pingutada.
Ärevushäirete leevendamisel pakuvad efektiivset toetust ka kuldjuure, magneesium ja B-grupi vitamiinide tarvitamine. Need stimuleerivad tõhusalt väsimuse ja stressi korral närvisüsteemi ning aitavad raskustega paremini kohaneda.
Kuidas parandada une kvaliteeti?
Järjest enam on hakatud rääkima unevõlast, kuna see mõjutab suurt hulka lapsi, noori ja tööealisi inimesi. Unevõla järel tõuseb oluliselt ärevuse ja frustratsiooni tase, mis omakorda häirib und märgatavalt.
Ärevate mõtete ja ärevushäirete maandamiseks on kõige tõhusam korralik ja kvaliteetne ööuni. Uinumisel aitab Sind kehaomane unehormoon melatoniin, mille põhufunktsiooniks on une- ja ärkveloleku rütmi reguleerimine. Melatoniin annab ajule signaali, millal on õige aeg magama minekuks. Melatoniin on tõhus viis uneprobleemide leevendamiseks.
Melatoniini tasub juurde võtta:
- vahetustega töö puhul
- pikkadel lennureisidel
- hilise ja varajase uneja sündroomi korral
- kui uinumiseks kulub rohkem kui 20 minutit
Kui unehäired on põhjustatud ärevatest mõtetest, ei ole ainult melatoniin üksi piisav. Oluline on kaaluda juurde ka traditsioonilisi taimseid vahendeid, nagu palderjan, meliss, humal ja naistepuna. Need aitavad lõõgastuda ja vähendada pinges olekut, mis omakorda soodustavad kiiremat uinumist ja rahulikku ööund.
Ütle ärevusele “EI” ja kvaliteetsele ööunele “JAH” juba täna!
