Magneesium on eluks vajalik mineraal, mis osaleb enam kui 300 keemilises reaktsioonis meie organismis. Kahjuks on magneesiumipuudus tänapäeval laialt levinud probleem, millega seisab silmitsi märkimisväärne osa elanikkonnast. See jääb sageli kahe silma vahele, kuna sümptomid võivad olla mittespetsiifilised ja sarnaneda teiste terviseprobleemidega.
Järgnevalt saad teada, kuidas ära tunda magneesiumipuuduse sümptomid, et ennetada tulevikus tõsiseid terviseprobleeme.
Miks me vajame magneesiumi?
Magneesium ei ole lihtsalt tavaline mineraal, vaid eluliselt oluline element, mis on iga raku toimimise aluseks. See ainulaadne mineraal osaleb enam kui 600 erinevas ainevahetusprotsessis ja toetab üle 300 elutähtsa ensüümireaktsiooni. Seega võib magneesiumipuudus viia laialdaste terviseprobleemideni.
Magneesium on neljas kõige enam levinud mineraal inimkehas, kusjuures 60% sellest asub luudes, 20% lihastes, 19% muudes kudedes ja 1% veres. Kuigi täiskasvanu kehas on keskmiselt 25 grammi magneesiumi, mängib see mineraal tohutut rolli peaaegu kõikides elundites ja süsteemides.
Magneesium on asendamatu:
- Lihaste töös: Magneesium on vajalik lihaste kokkutõmbumiseks ja lõdvestumiseks, tagades sujuva liikumise ja jõu. Puudusel võivad tekkida lihaskrambid, nõrkus ja väsimus.
- Närvisüsteemi talitluses: Magneesium on närviimpulsside edastamise ja närvirakkudes signaalide töötlemise alus. Puudusel võivad esineda närvilisus, ärrituvus, unetus ja isegi krambid.
- Südame-veresoonkonna toimimises: Magneesium reguleerib vererõhku, hoiab ära südame rütmihäireid ja aitab ennetada ateroskleroosi. Puudusel on suurem risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks.
- Stressi reguleerimisel: Magneesium aitab reguleerida stressihormoonide tootmist ja nende toimet organismile. Puudusel on suurem risk ärevuse, depressiooni ja kroonilise väsimuse tekkeks.
- Tugevate luude ja hammaste jaoks: Magneesium on oluline luukoe komponent ja aitab kaasa kaltsiumi imendumisele. Puudusel on suurem risk osteoporoosi ja hammaste lagunemise tekkeks.
Magneesiumipuuduse sümptomid võivad olla mitmetahulised ja mittespetsiifilised, hõlmates endas:
- Väsimust ja nõrkust
- Lihaskrampe ja valu
- Närvilisust ja ärrituvust
- Peavalu
- Unehäireid
- Kõhukinnisust
- Kõrget vererõhku
- Depressiooni ja ärevust
Miks tekib magneesiumipuudus?
Magneesium on eluks hädavajalik mineraal, mis osaleb enam kui 300 keemilises reaktsioonis organismis. Kahjuks on magneesiumipuudus tänapäeval laialt levinud probleem, mis hiilib ligi märkamatult. Hinnanguliselt kannatab magneesiumivaeguse käes umbes 80% inimestest!
Mis viib magneesiumipuuduseni?
- Valed toitumisharjumused: Tänapäeva kiire elutempo on tihti seotud ebatervislike toiduvalikutega. Valmisroad, kõrgkuumusel töödeldud toidud ja suhkrurikkad karastusjoogid, sealhulgas alkohol, vähendavad magneesiumivarusid organismis.
- Stress: Pidev stress kurnab organismi ja soodustab magneesiumi eritumist uriiniga. See tekitab nõiaringi, kus stress põhjustab magneesiumipuudust, mis omakorda süvendab stressi.
- Liigne füüsiline koormus: Tugev treening ja füüsiline pingutus nõuavad palju energiat, mida organism saab magneesiumi abil. Piisava taastumise ja magneesiumivarude täiendamiseta tekib kergesti selle puudus.
- Mõned ravimid: Diureetikumid, antibiootikumid ja prootonpumba inhibiitorid (PPI) häirivad magneesiumi imendumist soolestikus ja soodustavad selle puudust.
- Seedimiseprobleemid: Crohni tõbi, tsöliaakia ja põletikuline soolehaigus takistavad magneesiumi imendumist ja põhjustavad magneesiumipuudust.
Igapäevane suurenenud magneesiumivajadus on:
- Sportivatel inimestel
- Rasedatel naistel ja imetavatel emadel
- Kasvueas lastel
- Eakatel
Suurenenud magneesiumivajadus esineb veel inimestel, kes:
- Higistavad liigselt
- Põevad kroonilist kõhulahtisust
- Põevad mao-, soolte- ja neeruhaigusi
- Põevad diabeeti ja ateroskleroosi
- Tarvitavad teatud ravimeid, nagu diureetikumid, südamepreparaadid ja antibiootikumid
- Tarvitavad liigselt kohvi (rohkem kui 3 tassi päevas)
- On ülekaalulised
Millised on magneesiumipuuduse sümptomid?
Magneesiumi defitsiit on soodsaks pinnaseks rohkemate haiguste tekkele, kui ühegi teise toitaine puudus. Samas on magneesiumipuudust organismis keeruline diagnoosida, sest ainult 1% paikneb veres. Seetõttu ei osata magneesiumipuudust sageli kahtlustadagi.
Esmased magneesiumipuudusele viitavad sümptomid on:
- Jala- ja lihaskrambid
- Silmalau tõmblused
- Lihasnõrkus
- Peavalud ja migreen
- Ärevus ja stress
- Ärrituvus ja närvilisus
- Väsimus ja kurnatus
- Südame rütmihäired
- Kõrgenenud vererõhk
- Unehäired
Magneesiumipuudus ja jalakrambid
Magneesiumil on võtmeroll lihaste kontraktsioonide reguleerimisel. Kui organismis on magneesiumi liiga vähe, kaotavad lihased võime õigeaegselt ja korralikult lõdvestuda. See pinge viib krampide tekkeni, mis võivad esineda nii päeva jooksul kui ka öösiti, eriti just une ajal.
Jalakrambi iseloomulikud tunnused on:
- Äkiline ja tugev valu sääres
- Valulikkus, mis kestab mitu minutit või isegi tunde
- Korduvalt esinevad krambid, eriti öösiti
Kui sind kimbutavad jalakrambid peale füüsilist koormust või on sul öised jalakrambid, siis hea biosaadavusega magneesiumid, nagu magneesiumtsitraat või magneesiumdiglütsinaat on sulle abiks.
Magneesiumipuudus ja peavalu
Magneesiumil on mitu olulist rolli, mis aitavad ennetada ja leevendada peavalu:
- Närvisüsteemi reguleerimine: Magneesium on oluline neurotransmitterite, nagu GABA, tootmiseks ja funktsiooniks. Need aitavad närvisüsteemi rahustada ja blokeerivad valusignaale. Puudusel tekib närvilisus ja ärrituvus, mis soodustab peavalu teket.
- Lihaste lõdvestamine: Magneesium aitab lihaseid lõdvestada ja vähendada pingeid, mis võivad peavalu esile kutsuda, eriti kaela- ja õlavöötmes. Puudusel võivad tekkida lihaskrambid ja pinged, mis süvendavad peavalu.
- Veresoonte laiendamine: Magneesium aitab laiendada veresooni, parandades verevoolu peas. Puudusel ahenevad veresooned, mis vähendab hapniku ja toitainete kättesaadavust ajule, süvendades peavalu.
Kui sind vaevavad sagedased peavalud ja migreenihood, siis magneesiumi regulaarne tarbimine aitab tõhusalt vähendada kurnavaid peavaluhooge. Peavalude leevendamiseks sobivad ainult magneesiumdiglütsinaat ja magneesiumtreonaat.
Magneesiumipuudus ja süda
Magneesium lõõgastab veresooni ja on oluline südamelihaste töös. Kui kehas on magneesiumi tase madal, ei saa südame- ja veresoonte lihasrakud pärast kokkutõmbumist lõõgastuda. See omakorda avaldub kiirema südame löögisagedusena, vahelejäänud südamelöökidena, ebaregulaarse südamerütmina ja vererõhu tõusuna.
Südame-veresoonkonna haiguste ilmnemisel on soovitatav tarvitada regulaarselt magneesiumi, et ennetada haiguse progresseerumist. Sobivad magneesiumivormid on magneesiumtsitraat ja magneesiumdiglütsinaat.
Magneesiumipuudus ja stress
Magneesiumipuudus on tänapäeval laialt levinud probleem, mis jääb tihti kahe silma vahele. Uuringute kohaselt on see D-vitamiini järel teine levinum toitainete puudus.
Kas teadsid, et stress süvendab omakorda magneesiumipuudust? Stressi ajal eritab keha stressihormooni kortisooli, mis soodustab magneesiumi eritumist neerude kaudu uriiniga. See loob nõiaringi: stress põhjustab magneesiumipuudust, mis omakorda süvendab stressi.
Miks on magneesium stressi vastu võitlemisel nii oluline?
- Vähendab väsimust ja kurnatust: Magneesium on hädavajalik energiatootmiseks rakkudes. Magneesiumipuudusel võivad tekkida väsimus, nõrkus ja loidus.
- Lõõgastab lihaseid: Stressi ajal tekib lihaspinge, mis põhjustab ebamugavust ja valu. Magneesium leevendab tõhusalt pinges lihaseid ja vähendab lihaspinget.
- Rahustab närvisüsteemi: Magneesium on oluline närvisüsteemi talitluse reguleerimisel. See aitab vähendada ärevust, rahustab närve ja parandab unekvaliteeti.
- Toetab vaimset tervist: Magneesiumipuudust on seostatud depressiooni, ärevushäirete ja meeleoluhäiretega. Piisav magneesiumisisaldus organismis toetab vaimset tervist ja parandab meeleolu.
Magneesium on stressiga toimetuleku võti. Juba esimeste väsimuse ja stressi märkide korral tee endale magneesiumikuur ja naudi paremat enesetunnet! Selleks sobivad parima biosaadavusega magneesiumid – magneesiumtsitraat ja magneesiumdiglütsinaat.
Kui kaua peab magneesiumi tarbima?
Magneesiumipuuduse sümptomite ilmnemisel on oluline alustada magneesiumi regulaarset tarbimist piisavas annuses. Täielikuks magneesiumivarude taastumiseks organismis kulub tavaliselt 3-6 kuud. Kui sul esineb vähemalt üks eelpool nimetatud riskiteguritest, mis suurendab magneesiumi vajadust, on soovitatav tarbida magneesiumi sisaldavaid preparaate regulaarselt.
Milline on parim magneesium?
Apteekides on saadaval palju erinevaid magneesiumivorme, millest igaühel on oma plussid ja miinused. Mõned neist on odavamad, kuid võivad põhjustada ebamugavaid kõrvaltoimeid nagu näiteks kõhulahtisust. Teised on küll kallimad, aga pakuvad paremat biosaadavust, mis tähendab, et organism suudab neist magneesiumi efektiivsemalt omastada.
Kui oled kvaliteetse magneesiumi otsingul, siis parimad valikud on magneesiumtsitraat, magneesiumdiglütsinaat ja magneesiumtreonaat.
Enneta magneesiumipuudust ja hoia end tervena!
