Kätte on jõudnud kuldne sügis, mis koos oma värvidemänguga toob kaasa lühemad päevad ning tugevamad tuuled. Pimedama ja külmema aastaaja tulek tähendab immuunsüsteemi nõrgenemist. See on aeg, mil tasub enda tervisesse rohkem investeerida. Et püsida terve ja seista vastu viirustele, on aeg asuda end kaitsma. C-vitamiin ehk askorbiinhape on kindlasti üks tuntumaid vitamiine, millega sügis-talvisel perioodil end turgutatakse. Järgnevalt toome sinuni olulisemad faktid, mida peaksid teadma selle elutähtsa vitamiini kohta.
Inimese organism ei suuda ise C-vitamiini toota ja sellepärast tuleb seda omandada pidevalt toidust. Tervise Arengu Instituudi kodulehel tuuakse välja, et C-vitamiini defitsiidil on suur süü tasakaalustamata ühekülgsel toitumisel. Samas on üsna sage, et ka teadlikult toituval inimesel võib tekkida selle elutähtsa vitamiini puudus. Miks? Sest C-vitamiin on väga temperatuuritundlik ning ca 60% hävineb kuumtöötlemisel. C-vitamiini kadu toimub ka valguse, õhu ja soojuse toimel. Meie keha ei suuda säilitada C-vitamiini ning varud on vaid lühiajalised. C-vitamiini kestev defitsiit on organismile kahjulik või koguni ohtlik.
C-vitamiini puudusel on mitu tahku. Ühelt poolt on C-vitamiin tuntud kui elujõudu andev vitamiin. Selle puudusel kaotab inimene energiat ning väljendub väsimuse ning kurnatusena. Teisest küljest on C-vitamiin mitmekülgne ja hädavajalik ehituskivi hea tervise jaoks. Uuringud näitavad, et C-vitamiini puudus suurendab ülemiste hingamisteede viirushaigustesse haigestumist. Rahvasuu nimetab neid külmetushaigusteks ning keskeltläbi haigestub täiskasvanud inimene 2-3 korda aastas. On tõendeid, et manustades igapäevaselt C-vitamiini sügisest kevadeni, aitab see suurendada organismi jõudlust, lühendada haigusperioodi ning kergendada haiguse kulgu. See on tugev antioksüdant, mis viirusesse nakatumisel annab jõudu meie immuunsüsteemile.
Rohke C-vitamiini poolest on eesrinnas värsked puu- ja köögiviljad ning meie enda kodumaised marjad. Kindlasti oled kuulnud ütlust, et üks õun päevas hoiab arsti eemale. Lisaks õunale on head kodumaised C-vitamiini allikad veel paprika, kaalikas, kibuvitsamarjad, mustsõstar ning astelpajumarjad. Vähemalt 5 portsjonit erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse C-vitamiini. Tervise Arengu Instituudi andmetel tarbib vaid 10% inimestest vajalikus koguses puu-ja köögivilju. Kui sina oled mingil põhjusel nende 90% seas, siis tasub tõsiselt kaaluda C-vitamiini tarbimist toidulisandina.
Puhas C-vitamiin on happeline ja võib ärritada paljudel soolestikku ning magu. Inimesed, kel on tundlik magu, võib tavaline C-vitamiin olla seedetraktile liigselt ärritav. Apteekides olev C-vitamiini riiul on kindlasti kõige suurema valikuga ning õige otsuse tegemisel küsi nõu apteekrilt. Eelistada tasub mittehappelist ehk neutraalse pH tasemega C-vitamiini. See on hästi talutav ka tundliku seedetrakti puhul ning võimaldab C-vitamiinil imenduda ilma seedetrakti ärritamata.
Organism ei suuda suurtes kogustes korraga C-vitamiini omastada. Biokeemikud toovad välja, et silmas pidades C-vitamiini imendumist on optimaalne ühekordne C-vitamiini annus 180 – 200mg. Selle koguse ületamisel C-vitamiini imendumine langeb seda rohkem, mida suuremat annust tarvitatakse. Tavalise C-vitamiini biosaadavus 500mg tableti puhul on juba vaid 60-70%. Seega parima toime saavutamiseks on mõistlik võtta C-vitamiini jagatud doosidena iga paari tunni tagant. Tõsi, see on pisut ebamugav. Kui eelistad võtta C-vitamiini tabletti suuremas annuses ja ükskord päevas oleks mõistlik tarbida pikatoimelist C-vitamiini. Selle toimeaine vabaneb järkjärguliselt. Ainult nii on võimalik saavutada stabiilne-, kauakestev toime ja efektiivne kaitse terveks päevaks.
Ole viirustest tugevam!
