Kas teadsid, et Eestis kannatab kõrge vererõhu käes iga kolmas täiskasvanud inimene? Üllatavalt kuulub nende hulka palju noori ja keskealisi, kes ei pruugi oma haigusest teadlikud olla.
Tasub teada, et kõrge vererõhk on Eestis enim surma ja invaliidistumist põhjustav tervisehäda. Järgnevalt saad teada, kuidas ära tunda kõrge vererõhu tunnused ning ühtlasi jagame tõhusaid soovitusi kõrgenenud vererõhu langetamiseks.
Mis on vererõhk?
Vererõhk on surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. See on arvuline näitaja, mida kirjutatakse kahe numbri kombinatsioonina.
- Ülemine vererõhk on rõhk veresoontes südame kokkutõmbumise ajal (süstoolne vererõhk).
- Alumine vererõhk on rõhk arteris kahe südamelöögi vahelisel ajal (diastoolne vererõhk).
Mõlemad vererõhu väärtused on olulised tervise hindamisel. Tea, et normaalne vererõhk on sõltumata vanusest 120/80 mmHg.
Vererõhk muutub päeva jooksul kõigil inimestel. Magades on see madalam, füüsilise pingutuse ja vaimse stressi korral kõrgem. Need on normaalsed ja mööduvad kõikumised.
Mis on kõrge vererõhk?
Kõrgeks vererõhuks peetakse vererõhku, mis mitmekordsel mõõtmisel ületab piiri 140/90 mmHg. Ja seda rahulikus olekus. Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk on täiskasvanute seas väga levinud haigus.
- Normaalne vererõhk: alla 130/85 mmHg
- Piiripealne vererõhk: 130-139/85-89 mmHg
- Kõrge vererõhk: üle 140/90 mmHg
Kõrge vererõhk on märk sellest, et süda ja veresooned on ülekoormatud. Kõrge vererõhu korral peab süda rakendama suuremat jõudu vere surumiseks läbi ahenenud veresoonte, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga.
Kardioloogid nimetavad kõrget vererõhku „vaikseks tapjaks“, sest haiguse sümptomid avalduvad alles siis, kui tekivad juba tõsisemad probleemid ja tüsistused.
Miks on kõrge vererõhk ohtlik?
Kõrge vererõhk on kõige levinum südamehaigus, millesse otseselt või mille tüsistustesse sureb 60% inimestest. Võrdluseks võib tuua, et vähk tapab 16% inimestest.
Kõrge vererõhu puhul on tegemist salakavala haigusega, sest algstaadiumis puuduvad sümptomid. Seetõttu ei osata sageli kahtlustada, et kõrge vererõhk noorel inimesel olla võib. Samuti ei näita kõrge vererõhk sümptomeid enne, kui selle kahjulik toime on juba tõsiselt elundeid kahjustanud.
Kõrge vererõhk on kõikide südamehaiguste, ajuinsuldi ja neeruhaiguste peamine riskitegur. Tasub teada, et kõrgvererõhk tõbi on enamasti eluaegne seisund, mida ei saa välja ravida. Edaspidine vererõhu kontrolli all hoidmine vererõhu ravimite ja elustiiliga aitab ära hoida veresoonte seisundi halvenemist
Millised on kõrge vererõhu põhjused?
Kõrge vererõhu põhjused ei ole 95%-l juhtudest teada, kuid on mitmed tegurid, mis suurendavad haigestumise riski:
- liigne kehakaal, eelkõige suurenenud vööümbermõõt;
- stress ja vaimne pinge;
- pärilikkus;
- vanus;
- valed toitumisharjumused;
- liigne soola tarbimine;
- istuv eluviis;
- liigne alkoholi tarvitamine;
- suitsetamine.
Miks on kõrge vererõhk hommikul?
Tasub teada, et kõrgem vererõhk hommikul on normaalne. See on tingitud organismi loomulikest füsioloogilistest muutustest, mis toimuvad ärkamise ajal. Keha valmistab end selleks, et tõusta ja alustada päeva, suurendades stressihormoonide nagu kortisooli taset. See põhjustab südame löögisageduse ja vererõhu tõusu, et rikastada keha hapnikuga pärast öist puhkust.
Mida näitab alumine kõrge vererõhk?
Kui Sul on alumine vererõhk kõrge, siis see näitab, et südamesse tagasi jõudva vere surve on kõrge. See võib olla tingitud veresoonte ahenemisest, mis takistab vere vaba voolu. Kui alumine vererõhk on kõrge, suurendab see oluliselt südamehaiguste, insuldi ja neerukahjustuste riski.
Normaalseks peetakse alumist ehk diastoolset vererõhku, mis jääb alla 80 mmHg. Kui alumine vererõhk on 80 mmHg või kõrgem, on see olenevalt näidust kõrgenenud või kõrge.
Mida näitab ülemine kõrge vererõhk?
Ülemine kõrge vererõhk näitab, et süda peab vere pumpamiseks veresoontesse rohkem vaeva nägema. See võib olla tingitud veresoonte ahenemisest, mis takistab vere vaba voolu. Ülemine kõrge vererõhk suurendab südamehaiguste, insuldi ja neerukahjustuste riski.
Normaalseks peetakse ülemist ehk süstoolset vererõhku, mis jääb alla 120 mmHg. Kui ülemine vererõhk on 120 mmHg või kõrgem, on see olenevalt näidust kõrgenenud või kõrge.
Millised on kõrge vererõhu tunnused?
Kõrge vererõhk on suurema osa ajast sümptomiteta, mis teebki sellest nii ohtliku ja salakavala haiguse. Ometi on mõned tundemärgid, mis võivad viidata, et vererõhk pole korras:
- peavalud;
- väsimus;
- tasakaaluhäired;
- kõrge vererõhk ja pearinglus;
- südamekloppimine;
- raskustunne rinnus;
- nägemise halvenemine.
Oluline on teada, et nimetatud kõrge vererõhu tunnused avalduvad alles siis, kui see põhjustab juba tõsisemaid probleeme tervisega või suisa tüsistusi.
Millised on kõrge vererõhuga seotud tüsistused?
Tüsistusi tekitab püsivalt kõrge (üle 140/90 mmHg) või ka kõikuvate väärtustega vererõhk. Tüsistused tekivad pika aja jooksul, saabuvad ootamatult ning on pöördumatud. 75% kõikidest infarktidest ja insultidest on seotud kõrge vererõhuga. Kui vererõhk on kõrge, võib see põhjustada jägmisi tüsistusi:
- ajuinsult;
- südameinfarkt;
- nägemiskahjustus;
- südamepuudulikkus;
- neerupuudulikkus;
- erektiilsushäire (meestel).
7 soovitust kõrge vererõhu langetamiseks
Kui Teil on diagnoositud kõrge vererõhk ehk hüpertensioon, siis tuleb koheselt teha muudatusi oma elustiilis. Elustiilimuutused on olulised ka siis, kui arst on välja kirjutanud vererõhu tabletid. Oluline on hoida vererõhu normväärtused kontrolli all, sest püsivalt kõrge vererõhuga on suur oht tüsistuste tekkeks.
Südamearstide soovitused kõrgenenud vererõhu langetamiseks on järgmised:
1. Liigu vähemalt 30 minutit päevas.
Vererõhu langetamiseks piisab 30-minutilisest kiirest kõnnist päevas. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus, milleks sobib hästi kõndimine, sörkimine, ujumine, suusatamine, rattaga sõitmine jne. Kui sellele veel ka treening lisada, on mõju vererõhule veelgi parem.
2. Hoia kehakaal normis
Kõrge vererõhk kaasneb sageli liigse kehakaaluga. Ülekaalu korral võib juba 10 kilo kaalulangust langetada vererõhuväärtust kuni 10 mmHg.
3. Eelista Vahemeremaade dieeti
Vahemeremaade dieet on elukestva tervise kullastandard, sest Vahemere dieet normaliseerib vererõhku ja langetab südamehaiguste riski 31% võrra. Vahemere dieedi kasulikkus seisneb antioksüdantide rohkuses. Antioksüdandid aitavad taastada veresoonte loomulikku elastsust ja vähendada põletikku veresoontes.
Vahemeremaade dieedis on tähtsal kohal värsked puu- ja juurviljad, marjad, mereannid, oliivid ja oliiviõli. Piisav kogus antioksüdante iga päev on 200 grammi puuvilju ning 200 grammi juur- ja köögivilju.
4. Vähenda soola tarbimist
Inimene vajab soola vaid 5 grammi päevas. Tervise Arengu Instituudi andmetel tarvitab keskmine Eesti naine 6,3 grammi ja Eesti mees 9,1 grammi soola päevas. 80% soolast saadakse igapäevaselt varjatud kujul poest ostetud toiduainetest ja valmistoitudest. On teada, et kõrget vererõhku saab alandada keedusoola igapäevase tarvitamise piiramisega.
5. Söö rohkem kaaliumirikkaid toite
Kaalium tugevdab südamelihase töövõimet ja reguleerib südame rütmi. Uuringud näitavad, et toiduga saadava kaaliumi koguse suurendamine võib ennetada ning alandada kõrget vererõhku. Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained – rosinad, datlid, banaanid, rohelised köögiviljad jt.
6. Piira alkoholi tarbimist
Ka väikestest kogustes alkoholi tarvitamine võib vererõhku tõsta. Samas tasub muule alkoholile eelistada pigem kvaliteetset punast veini, sest see sisaldab rohkelt antioksüdante. Antioksüdandid omavad kasulikku toimet veresoontele ja südamele.
7. Õpi stressiga toime tulema
Kiire elutempo tekitab väsimust ning ei lase sageli märgata õigeaegselt stressi varjatuid sümptomeid. Stress paiskab verre adrenaliini, mis ahendab veresooni ja tõstab märkamatult vererõhku. Stressi aitavad leevendada treening või õues jalutamine.
Lisaks võib abi leida apteegiriiulilt – magneesiumi-, palderjani- ja melissipreparaatidest ning ashwagandha preparaatidest.
Nõuanded koduseks vererõhu mõõtmiseks
- 30 minutit enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide (kohv, tee, alkohol, energiajoogid) joomist, tugevat söögikorda või füüsilist pingutust.
- Istu rahulikult vähemalt 5 minutit enne vererõhu mõõtmist.
- Käsi, millel hakkad vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele ja peopesa ülespoole.
- Ära liiguta ja ära räägi vererõhu mõõtmise ajal.
- Tehke iga kord 2-3 mõõtmist paariminutilise vahedega, et vältida võimalikke mõõtmisvigu.
- Kui mõõtmistulemused on sarnased, pange kirja kõrgeim.
- Võimalusel mõõtke vererõhku alati samalt käelt.
- Kontrollige oma vererõhuaparaadi töökindlust kord aastas.
Muuda vererõhu väärtus alla 140/90 mmHg oma isiklikuks eesmärgiks!
