Kaaluprobleemid on ka Eestis saavutanud enneolematud mõõtmed. Juba rohkem kui pooled eestlased on Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt rasvunud või ülekaalulised. Avaldame sel teemal ühe avameelse ja inspireeriva pihtimuse, mis võib aidata leida tee tervislikku toitumise juurde.
Olen 40-aastane naine, kahe toreda lapse ema ja abikaasa. Jagan sinuga oma lugu, kui olin ülekaaluline ning põhjustest, miks otsustasin kehakaalu langetama hakata. Loodan, et minu lugu aitab kasvõi ühel inimesel mõista, et ülekaal on tervisele kahjulik. See on salakaval haigus, mis muudab s bioloogiliselt vanemaks ning röövib tervise. Ma ei saa rääkida kõikide ülekaaluliste eest, sellepärast räägin ainult enda kogemusest.
Kuidas minust sai ülekaaluline
Minu teekond ülekaalulisena sai alguse, kui pikad ja väsitavad tööpäevad lõppesid hilisõhtuste söömissööstudega ja seda sageli unetundide arvelt. Minu jaoks polnud probleem süüa õhtul teleka ees ära pakk krõpse, tahvel šokolaadi või liiter jäätist. Minust oli saanud emotsionaalne sööja, sest see aitas leevendada mu päevapingeid. Märkamatult kogunes aga turjale ligi 30 lisakilo, mida õnnestus esialgu varjata järjest suuremate riietega.
Kaalulangetamise müüt: minu ülekaal ei tee mind haigeks
Sisendasin endale, et ülekaal ei tee minu tervisele halba. Pidasin ülekaalu pigem kosmeetiliseks probleemiks. Lifti asemel valisin alati trepi, sest püüdsin endale tõestada, et kolmandale korrusele kõndimine pole minu jaoks probleem. Üles jõudes varjasin meeletut hingeldamist naeratusega. Sellepärast tundusin ka kolleegidele alati rõõmsameelse ja terve inimesena. Tegelikult istusin aga enese teadmata tiksuva pommi otsas.
Kui keha ütleb „aitab“
Esimesed märgid tervise halvenemisest ei lasknudki end kaua oodata. Üha sagedamini kimbutavad viirushaigused panid elu liiga tihti pausile. Süvenev unepuudus põhjustas väsimust ning minu energiatase oli alla igasugust arvestust. Minu süütenöör oli üsna lühikeseks jäänud ning ärritususin isegi tühiste asjade peale. Suhted lähedastega halvenesid ning mul tekkis depressioon. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, siis ühel ilusal päeval diagnoositi mul ka suhkruhaigus. Ülekaal oli minu tervisepanga tühjaks teinud.
Minu pöördepunkt
Loo alguses ütlesin, et olen 40-aastane naine ja kahe lapse ema. Noorim neist käib lasteaias. Ühel päeval talle lasteaeda järgi minnes arvas lapse uus rühmakaaslane, et olen hoopis oma lapse vanaema. Mina ja vanaema!!!
Oli aeg heita pilk peeglisse ja endale päriselt otsa vaadata. Mis te arvate, kas ma julgesin seda teha? Tundsin solvumist, öeldu pärast. Viha, et olin tervise käest lasknud, piinlikkust oma pere ees ja hirmu tulevikku vaadates. Sellel päeval saabus minu jaoks selgus, et nii enam edasi jätkata ei saa.
Kaalulangus on maraton
Teekond kergema ja tervema elu poole ei ole sprint, vaid maraton. Võta päev korraga ja kiida ennast iga kaotatud kilo eest. Aga ole valmis, sest soov midagi hamba alla pista, võib tabada ka kõige kirglikumat kaalulangetajat. Ka minul on aeg-ajalt väiksemaid tagasilööke, kuid püsin õigel kursil tänu Liverta Fortele. Liverta Forte sisaldab kikkaväädi ekstrakti, mis pikendab täiskõhutunnet ning aitab öelda minu õhtustele näksimistele ja ülekaalule „ei“.
Ma võitsin!
Nüüd, tagasi vaadates, võin üles lugeda mitmeid tolleaegseid hädasid, mida tookord kas ei osanud märgata või arvasin, et nii ongi normaalne. Kuna olin aastaid tugevalt ülekaaluline, ei teadnud ma, milleks peaks üks normaalne keha suuteline olema. Täna ma magan hästi, olen oluliselt tugevama immuunsüsteemiga ning tunnen elust rõõmu. Naudin perega koosveedetud kvaliteetaega ja tean, et mind vajatakse ka aastate pärast!
Tea, et parim päev oma tervise üle ohjad haarata oli eile, aga homme sa soovid, et oleksid sellega algust teinud juba täna!
