Seda tõde, et talvisel perioodil suureneb Eestis viirushaigustesse haigestumine, teavad kõik. Miks see nii on ja kasulikest nippidest, kuidas saame nendest ebameeldivatest haigestumistest kõrvale hiilida, täna räägimegi.
Päris tihti on kuulda mõnevõrra ekslikke seisukohti, et suvel viirushaiguseid üldiselt ei ole, sest suvine päike hävitab viirused. Osaliselt on see tõsi – viiruste paljunemise ja leviku juures on nende keskkond oluline. Niiskustase, temperatuuritase jne mängivad siin kindlasti omajagu rolli. Siiski ei kao viirused suve saabudes kusagile. Viirused on meie ümber kogu aeg.
Miks siis on nii, et suvel me oleme vähem haiged ja sügise saabudes ning mida lähemale talvisele haripunktile, seda enam viirushaigused meid kimbutavad? Selle müsteeriumi kõige olulisemaks võtmeks on meie immuunsussüsteem. Just selle keeruka süsteemi toimimisest sõltub tihti, kas meid ründavad viirused saavad piisavalt kanda kinnitada meie organismis ning kas meil tekivad haigusnähud või elame rahulikult viiruste hulgas ja oleme sealjuures terved.
Miks siis meie immuunsüsteem suvel toimib hästi, aga sügistalvisel perioodil tihti alt veab?
Esimene väga tähtis asjaolu on siin see, et meie suvine värskest toidust pakatav toidulaud muutub talve lähenedes üha kesisemaks.
Seetõttu väheneb meie igapäevane C-vitamiini tarbimine märgatavalt. Talvisel ajal on küll toidupoodide puuvilja ja juurvilja lettidel üsna mitmekülgne valik värsket, kuid siinjuures tasub teada, et enamus sellest on kasvatatud kasvuhoonetes n.ö kunstpäikese all ja samuti üle pika aja säilitades nende vitamiinide sisaldus aja jooksul väheneb. Sellepärast on ka selle värske toidu kasulike vitamiinide ja mineraalide sisaldus oluliselt väiksem kui suvise päikese all kasvanul.
Samas C-vitamiini vähesus aga mõjutab otseselt meie organismi vastupanuvõimet haigustele. Viirustega võitlemisel kasvab meie organismis C-vitamiini tarbimine hüppeliselt. Halb on sellejuures see, et meie C-vitamiini omistamisvõime on piiratud ning C-vitamiini varud kaovad väga kiiresti, sest organismil spetsiaalseid C-vitamiini säilitussüsteeme pole. Järelikult peaksime iga päev oma varusid täitma, et saada haigustekitajatega edukalt hakkama.
Teisalt avaldab meie tervisele sügistalvisel perioodil olulist mõju päikese puudumine. Suvisel ajal meie laiuskraadil kingib päike meile efektiivselt toimiva immuunsüsteemi üht olulist alustala – D-vitamiini.
Tõsi, seda vaid loetud suvekuudel ja sedagi vaid mõned tunnid keskpäeval. Aga siiski.
D-vitamiini säilitab meie organism küll pikemalt kui eelmainitud C-vitamiini, kuid sellegi varud ei püsi meie organismis piisavalt kaua. D-vitamiini varud vähenevad tavaliselt kehas 30 päeva möödudes 50% võrra. Kui me seda juurde ei manustata, kesksuvise päikese või D-vitamiini lisandi näol, kaob suvine D-vitamiin juba enne suure sügise saabumist.
Näiteks kui oleme augusti keskpaigaks saanud suure suvitamisega väga arvestatava D-vitamiini taseme 100 nmol/l, siis juba septembri lõpuks võib sellest järgi olla vaid pool. Mida madalamale D-vitamiini tase meie organismis langeb, seda madalam on ka meie vastupanuvõime erinevatele haigustele. See omakorda tähendab, et suvisel ajal kohtavad viirused oma teel meie organismi tugevamat immuunsüsteemi ja reeglina jäävad kaotajaks.
Sügis-talvisel ajal aga need samad viirused ei kohta enam nii tugevat immuunsüsteemi. Tulemuseks on haigestumine.
Kas sellest piisab, et olla talvel sama tugev kui suvel, kui hoolitsed, et sinu talvine toidulaud oleks värske ning võtad regulaarselt juurde ka D-vitamiini? See on suur samm edasi, aga see poe veel kõik. Ainuüksi vitamiinide söömisest jääb meie keerukal kaitsemehhanismil siiski väheks.
Kolmas oluline põhjus miks sügist ja eriti talve kroonivad haigestumised on seotud meie vaimse seisundi ja unereziimiga. Sügise saabudes päevad järsult lühenevad ja peagi elame lühikestes päikesevaestes päevades ning pikkades hämarates õhtutes. See päevapikkuse muutus muudab ka meie füüsilist aktiivsust. Kui suvel veedame pikad valged õhtu õues ja värskes õhus, siis pimedal ajal vahetame värske õhu ja õhtuse aktiivsuse diivani ning televiisori vastu, kus pikad tunnid helendavate ekraanide ees häirivad meie organismis melatoniini ehk unehormooni tootmist. Mistõttu uni ei kipu tulema või on häiritud. Kvaliteetse une vaegus on üks sagedastest stressi põhjustest.
Stressist, unehäiretest ja selle mõjust meie tervisele räägitakse üha enam ja seda põhjusega. Stress on seisund, kus meie organismi iseregulatsioon on häiritud ning meie keha annab meile valesignaale – näiteks hormonaalsel tasemel suureneb isu (ebatervisliku toidu järele, sest muutunud on ka maitsemeel).
Stressiseisund kurnab ka immuunsüsteemi ja nõrgestab seda uskumatult kiiresti. Näiteks, kui juba 5 päeva jooksul magada iga päev isiklikust normist 2 tundi vähem, siis vastuvõtlikkus viirushaigustele suureneb ligikaudu 3x. Seega hea uni ja normaalsed unetunnid on väga vajalikud immuunsüsteemi efektiivseks toimiseks. Inimese immuunsüsteem on väga unetundlik – iga magamata jäänud tund annab eelise viirustele…
Selleks, et me võiks olla talvel sama tugevad viiruste rünnakute vastu nagu suvel, peame arvesse võtma just neid muutusi, mis tekivad sügise saabudes ning püüdma muuta oma igapäevast talvist elu „suvisemaks“.
3 LIHTSAT NÕUANNET
- Hoia toidulaud täis värsket ja värvilist, et toetada oma vitamiinivarusid.
- Hoolitse selle eest, et Sina ei ole üks nende seast, kelle D-vitamiin tase peale suve saatuse hoolde jääb.
Meie põhjamaisel laiuskraadil on suvel keskpäevasel ajal väljas vähe viibivatel inimestele näidustatud aastaringne D-vitamiini manustamine. Parim vastupanu võime viirushaigustele on ligikaudu 100 nmol/L juures. - Hoia tasakaalu vaimse ja füüsilise koormuse vahel ning hoolitse selle eest, et Sinu ööuni oleks piisavalt pikk ning sügav. Kvaliteetse ja piisava une kestus enamiku inimeste jaoks on 7-8 tundi.
Kui me oma elukorraldust talviseks perioodiks nii reguleerime, siis aitame oma organismil neid ründavate haigustekitajatega paremini toime tulla. Kui mõni viirus peaks meie kaitsesüsteemidest läbi pääsema, siis suure tõenäosega on haiguste läbipõdemine kergem ja kiirem. Haigused ei jää vinduma.
Olge suviselt terved läbi aasta !
