Tänapäeva kiire elutempo juures sööme sageli seda, mis parasjagu kätte juhtub ja millel on hea maitse. Nälja kustumine on ellujäämiseks kahtlemata oluline instinkt. Vähemalt lühiajaliselt. Kui mõtleme sellele, et soovime elada kauem ja täisväärtuslikumalt kui meie vanavanemad, siis peaks endalt küsima, kas kiiruga ja mugavusest lähtuvad toiduvalikud annavad meie elule uue maitse või hoopis röövivad salaja meie kalleid aastaid oma laste ja lastelastega?
Tänapäeva läänelikus ühiskonnas võib öelda, et enamus südame ja veresoonkonna haigusi on sisse söödud. Hoolimata sellest, et meie kaubandusvõrgud on pungil mitmekülgset toidukraami ning meditsiini areng on olnud plahvatuslik, ei ole inimkond tervemaks muutunud.
Vastupidi, hüppeliselt on kasvanud südameveresoonkonnaprobleemid, milles eestlased kahjuks võrreldes teiste Euroopa riikidega on tihti esirinnas. See puudutab kõrget vererõhku ehk hüpertensiooni. Hüpertensiooniga maadleb Eestis Haigekassa hinnangul umbes 375 000 inimest.
Miks see on nii?
Peamine põhjus seisneb selles, et eestlase igapäevane toit on väga üksluine. Liiga vähe tarbitakse erinevaid köögivilju, kaunvilju, puuvilju ja kala. Ülemäära tarbitakse“ halbu” rasvu ehk küllastunud- ja transrasvu.
Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks pekk ja või. Transrasvu sisaldavad õlis küpsetatud toidud on näiteks friikartulid, pirukad jne. Halvad rasvad soodustavad kehas halva kolesterooli tootmist. Samuti on kurjast ülemäärane soola, suhkru ja poolfabrikaatide liigtarvitamine.
Tasakaalustamata toitumise üks tagajärg on ka kaaluprobleemid – kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Ebatervislikust toitumisest tulenev haiguskoormus on Eestis võrreldav tubaka ja alkoholi tarvitamisest saadava kahjuga.
Ülekaal, vähene liikumine, stress, alkohol, suitsetamine ja liigne soola lembus vähendavad veresoonte elastsust ning põhjustavad põletikke veresoontes. Selle tagajärjeks on vererõhu tõus.
Kõrge vererõhk hiilib ligi märkamatult. Kõrgenenud vererõhku (üle 120/85 mmHg) inimene sageli ei tunne. Teinekord võib see põhjustada peavalu, väsimust, tasakaaluhäireid, närvilisust ja südamepekslemist.
Püsivalt kõrge või kõikuvate väärtustega vererõhk põhjustab tüsistusi nagu ajuinsult, südameinfarkt, nägemiskahjustus, südame- ja neerupuudulikkus ning erektiilsushäired. Tüsistused tekivad pika aja jooksul, saabuvad ootamatult ja on pöördumatud.
Mida peaksime sööma, et elada pikalt ja täisväärtuslikult?
Vastus sellele küsimusele on lihtne – toitu tervislikult ja ole kehaliselt aktiive. Südamele meeldib reguaarne mõõdukas kehaline aktiivsus. Tervislike eluviisidega on hea võimalus ravimeid vältida ka neil, kellel on eelsoodumus südame- ja veresoonkonna haigustele. Toitmise ja elustiili muutuste juures rõhutavad kardioloogid ka järjest rohkem antioksüdantide tarvitamist – vahemeremaade dieedi eeskujul.
Vahemere dieet ei ole dieet, vaid pigem söömisharjumus, mis vähendab riski mitmesuguste haiguste tekkeks nagu rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused. Vahemere dieedi alustalaks on köögiviljad, puuviljad, ürdid, pähklid, oad ja täisteratooted. Suur osakaal on kalal ja mereandidel, seevastu punast liha süüakse ainult aeg-ajalt. Maitsetaimed ja vürtsid on aukohal – need aitavad vähendada üleliigse soola tarvitamist.
Vahemeramaade dieedis kasutatakse suhkrut väga harva, sest suhkur sisaldab palju kaloreid ja seega soodustab kiiret kaalu kasvu ja see omakorda on suureks koormaks südamele ning liigestele. Magusate maiustuste asemel süüakse vahemeremaades puuvilju. Punast liha ja traditsioonilisi maiustusi on lubatud kasutada vähem kui 2 portsjonini nädalas.
Vahemeremaade dieedi kõige tähtsam jook on vesi. Kohv ja tee on samuti täiesti aksepteeritud. Samas tähendab Vahemere dieet ka mõõdukat ja kvaliteetse punase veini tarvitamist. Aga seda mitte peamiselt alkoholi pärast, vaid maitse ja punase veinis sisalduvate antioksüdantide pärast. Siiski on parem kui veresoonte elastsust parandavate antioksüdantide normi saame täis ilma alkoholita. Aga kui, siis ainult üks pokaal kvaliteetset punast veini ja söögi kõrvale.
Vahemereäärse dieedi antioksüdantide ja heade rasvade peamine alustala on oliivid. Oliivides kõige paremini uuritud fütotoitaine on oleuropeiin. Oleuropeiin annab oliividele mõru maitse, mistõttu hoitakse ühe võimalusena oliive peale korjamist mitmeid nädalaid soolvees, et mõrudust vähendada.
Kvaliteetne ekstra neitsioliiviõli on uskumatult tervislik, tänu oma võimsatele antioksüdantidele nagu oleuropeiin – see võib olla planeedi kõige tervislikum rasv.
Kokkuvõttes Vahemeremaade dieedi teeb eriliseks keskendumine taimsetele toitudele, värsketele toorainetele ning kvaliteetsetele rasvadele. Vahemeramaade dieedi jõud on suur. See võib kliiniliste uuringute järgi vähendada kolmandiku võrra südame-veresoonkonna haiguste riski.
Isegi ravimite uurimisel on harva näha nii suurt efekti. Juhul kui Vahemereäärse dieedi pidamine ei õnnestu nii süsteemselt kui sooviksid, siis kõige lihtsam viis Vahemeremaade dieedi antioksüdantidega kaasnevat kasu saada on tarvitada regulaarselt Cardioza ja Cardioza Forte tooteid vererõhule. Tooted sisaldavad Vahemeremaade dieedist tuntud oleuropeiini.
