Kui statistikale otsa vaadata, siis 2019. aastal suri Eestis südameveresoonkonna haiguste tagajärjel rohkem kui Paide linna täis inimesi. Ja asja kurvem pool on see, et südameveresoonkonna haigused saavad meid liiga vara kätte – parimas eas. Kas see kõik peab ikka nii olema?
Kuigi statistika räägib üht on tänapäeva arstid seda meelt, et terve südamega on siiski võimalik elada ka sada aastat ning et südameveresoonkonna haigused ei pea olema paratamatus.
Võti peitub veresoontes. Mida elastsemad need on, seda vähem tabavad meid infarktid ja insuldid. Ometi on ju teada, et veresooned siiski vanemas eas lupjuvad, halb kolesterool kleepub veresoonte seintele, sinna tekkivad naastud võivad ootamatult murduda, mis sageli lõppebki infarkti või insuldiga.
Terve südame võtmesõna
Tunnustatud südamearst professor Margus Viigimaa möönab, et vananedes tekib arterites paratamatult mingi lupjumine, aga kui naastud on siledaseinalised ja tugevad, siis läheb see väga aeglaselt edasi ega pruugi üldse avalduda.
Halb kolesterool aga kleepub ainult põletikulisele ja kahjustunud veresoonte seintele. Hea uudis on ka see, et veresoonte seisukorda saab parandada, isegi kui on tekkinud suur veresoonte lupjumine või infarkt. Võtame edasise kahjustava toime ära ja võime nii vältida korduva infarkti teket või lükata seda edasi kaugele tulevikku, annab dr Viigimaa lootust. Seega, võid veresoonte eest asuda hoolitsema ka hilisemas eas.
Saja aastaseks elamise retsept
Selleks kõigeks on lihtne lahendus. Liigu päevas 30 min ja söö iga päev vähemalt 200 grammi puu- ja juurvilju. Südamearstid on ühel nõul – Vahemeremaade dieet on kõige südamesõbralikum toitumine. Lisaks puu- ja juurviljadele süüakse kõige tervemate südamete maal ohtralt ka oliivõli ja kala.
Ka arstidele mõeldud „Ravijuhis kardiovaskulaarhaiguste kliiniliseks ennetustööks“ annab selge soovituse rakendada südamehaiguste ennetamiseks just Vahemere dieeti ja sinna juurde igapäevast liikumist.
Ära lükka häid asju homsesse, vaid alusta juba täna ja kohe, sest süda ei oota!
