Kui Sa loed seda blogi, siis tõenäoliselt hoolid oma tervisest ja tunned muret, et Sul on kolesterool kõrge. Tea, et see on juba esimene samm tervema elu suunas. Järgnevalt lahkame Sinu jaoks põhjalikult teemat, miks on kolesterool veres vajalik ja millal muutub kõrge kolesterool Sinu vaenlaseks? Lisaks saad tõhusaid soovitusi kõrge kolesterooli langetamiseks.
Mis on kolesterool?
Kolesterooli kutsutakse rahvasuus vererasvaks. Tegelikult on see pehme vahajas aine, mida 70% toodab maks ja 30% saadakse toidust. Oma olemuselt ei ole kolesterool halb. Inimese organism vajab kolesterooli rakkude ehitamiseks ning suguhormoonide ja D-vitamiini tootmiseks.
Probleemiks on püsivalt normist kõrgem kolesterool veres, mis on üks olulisemaid südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid ning eriti ohtlik, kuna inimene ise ei tunne midagi.
Millised on kõrge kolesterooli sümptomid?
Kõrgenenud kolesterool veres ei põhjusta ühtegi sümptomit, kuid kahjustab vaikselt ja salakavalalt südame – veresoonkonda ning on riskiteguriks tõsistele haigustele nagu südameinfarkt ja ajuinsult.
Pikema aja jooksul püsivalt kõrge kolesterool annab endast märku valuna rinnus. Eriti iseloomulikult tekib see füüsilise koormuse korral. Valu rinnus tekib, sest ahenenud veresooned ei suuda transportida enam südamesse vajalikul hulgal hapnikku. Tulemuseks on isheemia ehk hapnikunälg, millest areneb välja südame isheemiatõbi.
Üldkolesterool
Üldkolesterooli tase peab jääma alla 5 nmol/l igas vanuses. Üldkolesterooli moodustumisel osaleb mitmeid erinevaid vere lipiide, millest kõik ei ole südamele ja veresoonkonnale ohtlikud. Sellepärast ei ole võimalik ka ainult üldkolesterooli järgi hinnata veresoonte lupjumise riski.
Lisaks üldkolesteroolile on verest vajalik määrata ka HDL ja LDL kolesterool ehk hea ja halb kolesterool ning triglütseriidid. Üldkolesterooli normid:
- normaalne jääb alla 5
- piiripealne on 5 kuni 6,5
- kõrgenenud on 6,5 kuni 7,8
- väga kõrge on üle 7,8
Hea ehk HDL-kolesterool
Hea ehk HDL-kolesterool seob veres ülearuse kolesterooli ning viib selle maksa, kus töödeldakse see ümber või viiakse organismist välja. Seetõttu aitab piisav hea kolesterooli sisaldus veres vähendada halva ehk LDL-kolesterooli taset veres.
Hea kolesteroolitase veres peab jääma üle 1 nmol/l. Mida kõrgem on hea kolesteroolitase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks.
Halb ehk LDL-kolesterool
Püsivalt kõrge halb ehk LDL-kolesterool on suure tihedusega ja kleepub veresoonte seinte külge, mis teeb sellest peamise veresoonte lupjumise riskiteguri. LDL kolesterool põhjustab naastude teket arterite seintes, mille tagajärjel arterid kitsenevad ja verevool väheneb. Naastu rebenemisel tekib tromb, mis ummistab arteri ja peatab verevoolu.
Tea, et veresoonte lupjumine toimub aastakümnete jooksul ning ei anna endast märku enne kui on tekkinud tõsisemad tüsistused – südameinfark ja ajuinsult.
Enamusel juhtudest avastatakse kõrge kolesterool ehk LDL veres alles siis, kui inimesel esinevad südame- ja veresoonkonna haigusele viitavad sümptomid nagu valu rindkeres või jäsemete külmatundlikkus. Seetõttu peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL kolesterooli tasemest.
Halb kolesterool ehk LDL veres peab tervel inimesel jääma alla 3 nmol/l. Kaasuvate haiguste korral nagu diabeet ja kõrge vererõhk on LDL-kolesterooli normid rangemad ja eesmärkväärtused peavad jääma alla 1,4 nmol/l.
Triglütseriidid
Triglütseriidide kõrge tase suurendab veresooni kahjustavat toimet ning kiirendab koos normist kõrgema LDL-kolesterooliga riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Triglütseriidide tase peab jääma alla 1,7 nmol/l.
Millised on kolesterooli tekkimise riskitegurid?
- pärilikkus
- ülekaal
- ebatervislik dieet
- ebapiisav füüsiline aktiivsus
- kõrge vererõhk
- diabeet
- suitsetamine
- vanus: naised 55+ ja mehed 45+
- stress
Kui tihti peab kolesteroolitaset kontrollima?
Et ennetada südame- ja veresoonkonda haigestumist, peab kontrollima oma kolesteroolitaset iga 5 aasta järel. Esimene kolesterooli mõõtmine peaks toimuma 30 aastaselt, vahel veelgi varem – juba 20 aastaselt. Eriti oluline on see juhul, kui perekonnas on südamehaiguste risk teada.
Riskigruppi kuuludes näiteks diabeedi ja kõrge vererõhu korral peab kolesterooli koos teiste vereanalüüsidega kontrollima igal aastal. Samuti peaksid aastas korra oma kolesteroolitaset kontrollima ka üle 40 aastased mehed ja üle 50 aastased naised.
Vereanalüüsi tulemused annavad Sulle aluse edaspidisteks juhisteks, kuidas oma toitumist korrigeerida ja milliseid teisi muudatusi elustiili tuua.
Keda kõrge kolesterool ohustab?
Kui Sul on kolesterool kõrge, siis tea, et ei ole ainult vanemate inimeste ja ülekaaluliste haigus. See kimbutab sageli ka nooremaid, normkaalulisi ning pealtnäha täiesti terveid inimesi.
Kolesteroolinäitajad kipuvad suurenema naistel, kui saabub menopaus. Kolesterool tõuseb peale menopausi, sest sel perioodil langeb östrogeenide tase. See omakorda tõstab oluliselt risk haigestuda südamehaigustesse.
Mida teha, kui Sul on kolesterool kõrge?
Kui kolesteroolitase ei ole väga kõrge, saab seda mõnevõrra langetada õige toitumisega. Uuringute kohaselt aitab korrapärane dieet alandada kolesterooli 5 – 15% ja mitte rohkem. Kui kolesteroolitase on tunduvalt kõrgenenud, siis kolesteroolitaseme normaliseerimiseks ei piisa ainult dieedist.
Kõrgenenud kolesteroolinäidu korral on esimene soovitus vaadata üle oma eluviisid ja toidulaud. Kui Sul on kolesterool kõrge, siis südamearstid soovitavad kolesterooli langetamiseks:
- rohkem kala, vähem liha
- rohkem taimseid, vähem loomseid rasvu
- rohkem värskeid puuvilju, vähem maiustusi
- mida värvilisem, seda parem
- rohkem rohelist teed, vähem kohvi
- kasuta taimseid õlisid nagu oliiv- või päevalilleõli
- täisteratooded nisujahu toodete asemel
- rohkem maitseaineid ja ürte soola asemel
- vähenda lisatud suhkrutega jookide tarbimist
- võta omaks Vahemeremaade dieet
- suurenda füüsilist aktiivsust
Vahemere dieet aitab kolesterooli langetada
Kas teadsid, et Vahemeremaade ääres elavad inimesed elavad võrreldes eestlastega 10 aastat tervemana? Saladus peitub nende toidulauas, mis sisaldab rikkalikult antioksüdante nagu oliivid ja oliivõli, kala ja teised mereannid, pähklid ning värsked puu- ja köögiviljad.
Vahemeremaades rõhutatakse taimset toitu. Süüakse rohkelt puu- ja köögivilju, pähkleid ja seemneid. Vahemeremaade dieeti peetakse juba pool sajandit üheks tervislikumaks toitumise mudeliks.
Et saada kätte päevane annus antioksüdante, tuleb tarbida igapäevaselt 200 g puuvilju ja 200 g köögivilju. Kahjuks ei tarbi enamus meist sellises koguses just iga päev, mereandidest ja oliividest rääkimata. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks südame- ja veresoonkonna haigused saavad Eestis elavaid inimesi liiga vara kätte. Eestis sureb igal aastal enne 65. eluaastat südame- ja veresoonkonnahaigustesse umbes 2000 inimest.
Vahemere dieet:
- langetab halva ehk LDL-kolesterooli taset
- tõstab hea ehk HDL-kolesterooli taset
- aitab kaalu langetada
- vähendab insuldi ja südamehaiguste tekkeriski
- sisaldab vajalikke antioksüdante
Ravimid jäägu viimaseks õlekõrreks
Kolesteroolitaseme alandajaid ei määrata kuigi kergekäeliselt, sest tegu on eluaegse raviga. Lisaks esineb retseptiravimitel ka kõrvaltoimed. Ka düslipideemia ravijuhiste järgi ei tasu kohe patsientidele statiinravi määrata, vaid teha seda üksnes suure kardiovaskulaarriski korral.
Enne ravimite väljakirjutamist tasub kaaluda leebemaid mooduseid, sealhulgas apteekides müüdavaid punase riisi preparaate koos antioksüdantidega.
Hoia oma kolesterool normis, sest sellest sõltub Sinu südame tervis!
