II tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on salakaval haigus, mis on selle avastamise hetkel sageli jõudnud organismi pöördumatult kahjustada. See on peamine põhjus pimeduse, insuldi ja alajäsemete amputatsiooni tekkeks.
Eestis elab 70 000 inimest, kes võitleb igapäevaselt selle raske haigusega. Umbes sama palju inimesi istub nn tiksuva pommi otsas, sest nad ei tea, et neil see haigus on. Järgnevalt uurime põhjalikumalt, mis on II tüüpi diabeet, millised on selle tõsise haiguse tekkepõhjused ja sümptomid ning kuidas saad ise oma tervist kaitsta?
Mis on diabeet ehk suhkruhaigus?
Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, millele on iseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valgu ainevahetuses.
Diabeet tekib siis, kui pankreas ehk kõhunääre ei ole enam võimeline insuliini piisavalt tootma või ei suuda seda ära kasutada nii hästi kui peaks. Insuliin on hormoon, mis aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas.
Diabeet on varitsev elustiili haigus
14.november on rahvusvaheline diabeedipäev, sel päeval pööratakse tavaliselt rohkem tähelepanu selle raske haiguse ravimisele ja ennetamisele.
Enamus diabeetikutest põeb 2. tüüpi diabeeti, mis on sageli seotud ebatervislike eluviisidega. Oluline on märkida, et samu elustiilivalikuid saab kasutada ka diabeedi ennetamiseks ja selle progresseerumise peatamiseks. Diabeet võib varjatult areneda kuni 10 aastat enne sümptomite ilmnemist.
Kuidas diabeet jaguneb?
Diabeedil on mitu erinevat vormi, kuid nende ühine nimetaja on energia ainevahetuse häire, mis väljendub vere suurenenud suhkrusisaldusena. Maailma Terviseorganisatsioon WHO on liigitanud diabeedi vormid järgmiselt:
- I tüübi diabeet: põhjuseks insuliini tootvate beetarakkude hävimine põletiku ehk autoimmuunpõletiku tulemusel
- II tüübi diabeet: põhjuseks insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused
- Rasedusaegne diabeet: põhjuseks hormonaalsetest muutustest tekkinud suurenenud insuliinivajadus
- Muudest põhjustest tulenev diabeet: põhjuseks näiteks kõhunäärmepõletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire.
Lisaks sellele on tuntud ka järgmised diabeedi avaldumisvormid:
- LADA diabeet (Latent Autoimmune Diabetes in Adults) on täiskasvanueas algav, aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm.
- MODY diabeet (Maturity Onset Diabetes of the Young) on enamasti 20–30-aastaselt või ka nooremana algav ja tugevasti pärilik diabeet, mille põhjuseks on kõhunäärme puudulik insuliinieritus.
Haigestumisvanus:
- I tüüpi diabeet: enamasti alla 40 eluaasta, harvem vanemas eas
- II tüüpi diabeet: enamasti üle 40 eluaasta, harvem nooremas eas.
Milline on normaalne veresuhkur?
Tervel inimesel on normaalne veresuhkur tühja kõhuga kuni 6 mmol/l ja 2 tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Väga kõrge veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l.
Diabeedi diagnoosimine toimub tühja kõhu veresuhkru vereanalüüsiga, suhkrukoormus- või HbA1c-testiga. Enne tühja kõhu veresuhkru ja suhkrukoormustesti peab olema 12 tundi söömata ja joomata.
Millised on diabeedi ehk suhkruhaiguse sümptomid?
2 tüüpi diabeet on salakaval haigus ja haiguse avastamise hetkeks on suhkruhaigus tihti juba organismi tõsiselt kahjustanud. Haigus algab aeglaselt ja võib avalduda väga erineval moel.
Lase enda veresuhkru taset kontrollida, kui sul on vanust üle 40 aasta, oled ülekaaluline ning sinu füüsiline aktiivsus on väike. Peamised 2. tüübi diabeedi tunnused on:
- Pidev janu ja suukuivus
- Sage urineerimine
- Väsimus ja jõuetus
- Pidev näljatunne
- Ootamatu kaalulangus
- Aeglaselt paranevad haavad
- Korduvad infektsioonid
- Ähmane nägemine
Millised on II tüüpi diabeedi riskitegurid?
II tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on tõsine krooniline haigus, mis põhjustab veresuhkru taseme tõusu. See on kõige levinum diabeedi tüüp, mis mõjutab umbes 90% diabeetikutest.
2 tüüpi diabeedi riskifaktorid on järgmised:
- Ülekaal ja rasvumine, eriti kõhupiirkonnas
- Väheaktiivne eluviis
- Pärilikkus
- Vanus
- Prediabeet
- Rasedusdiabeet
- Lapse suur sünnikaal üle 4 kg
- Düslipideemiat põdevad inimesed, kelle triglütseriidide tase veres on üle 2,8 ja HDL ehk hea kolesterool alla 0,9
2 tüüpi diabeedi riski saab vähendada, järgides tervislikku elustiili:
- Tervislik toitumine. Sööge tervislikku toitu, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kiudaineid.
- Regulaarne kehaline aktiivsus. Treenige regulaarselt vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega nädalas.
- Normaalne kehakaal. Hoidke oma kehamassiindeks (KMI) vahemikus 18,5–24,9.
- Suitsetamisest loobumine. Suitsetamine suurendab 2 tüüpi diabeedi riski.
- Kvaliteetne ööuni. Inimesed, kes magavad 5 tundi või vähem, on riski diabeeti haigestuda 1,5 korda suurem.
Kui Sul on mõni 2 tüüpi diabeedi riskitegur, on oluline rääkida oma arstiga. Arst võib aidata hinnata oma riski ja teha soovitusi, kuidas seda vähendada.
Miks peab II tüüpi diabeeti ravima?
Tasub teada, et 2. tüüpi diabeeti ei ole võimalik välja ravida. Diabeedi ravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all, ennetada diabeediga kaassnevaid tüsistusi ning tagada haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet.
II tüübi diabeedi ravi aluseks on alati elustiilimuutus. Veresuhkrut aitavad õigel tasemel hoida tervislik toiduvalik, kehakaalu vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi.
Millised on 2. tüübi diabeedi tüsistused?
Diagnoosimata 2. tüübi diabeet võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, kuna püsivalt kõrge veresuhkur kahjustab salaja kõiki elundsüsteeme.
Kõrge veresuhkru tase kahjustab silmapõhja, neere, südant, veresooni jalgades ja ajus, samuti närve jalgades, suurendades halvasti paranevate haavandite riski. 2. tüüpi diabeedi korral kiireneb ateroskleroosi areng, suurendades gangreeni, südame isheemiatõve ja ajuinsuldi riski.
Veresuhkru kõrge tase võib põhjustada järgmisi kahjustusi:
- Haavade ja kriimustuste paranemise aeglustumine
- Sagedased naha mädapõletikud
- Silmapõhja ja nägemiskahjustus
- Sagedased põiepõletikud
- Neerupuudulikkus
- Käte ja jalgade närvikahjustus
Ainus viis hoida ära 2. tüübi diabeedi tüsistuste teket, on hoida veresuhkur sobival tasemel. Ravi hõlmab tavaliselt elustiili muutusi, nagu tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja kehakaalu langus. Sageli on vajalik ravimite kasutamine.
Tea, et 2. tüüpi diabeedi korral on oluline regulaarselt veresuhkrut kontrollida, et vältida tüsistusi. Ilma veresuhkrut kontrollimata ei saa diabeeti kontrolli alla.
Samuti on oluline 1 kord aastas käia silmaarsti juures, et kontrollida diabeedi võimalikke silmakahjustusi.
Millised vitamiinid ja mineraalid on II tüüpi diabeedi korral olulised?
Diabeetikud vajavad regulaarselt täiendavaid vitamiine ja mineraale, et hoida haigus kontrolli all ning vähendada tüsistuste riski. Samuti ei imendu vitamiinid ja mineraalid diabeedi korral toidust nii efektiivselt kui tervetel inimestel. Et apteegi riiulite vahel otsimine oleks lihtsam, siis anname järgnevad soovitused vitamiinide ja mineraalide tarvitamiseks.
- B-grupi vitamiinid: Parandavad süsivesikute ainevahetust, kaitsevad veresooni ja närvirakke.
- A-, C- ja E-vitamiinid on tugevad antioksüdandid, mis aitavad kaitsta keha oksüdatiivse stressi eest ja toetavad üldist tervist.
- Tsink ja kroom on olulised mineraalid, mis aitavad säilitada normaalset glükoosi taset. Tsink toetab tõhusalt ka immuunsüsteemi ning aitab haavadel paraneda.
- Magneesium on oluline mineraal, mis osaleb lihaste ja närvide töös.
- D-vitamiin toetab immuunsüsteemi efektiivset toimimist, aitab kaltsiumil imenduda ning ennetab osteoporoosi teket.
- Oomega-3 rasvhapped toetavad tõhusalt südame -ja veresoonkonna, silmade ja aju tervist ning on põletiku vastase toimega.
- Luteiin ja zeaksantiin aitavad ennetada silmade kahjustusi ja kollatähni degeneratsiooni ehk kärbumist.
II tüüpi diabeedi ennetus on oluliselt lihtsam kui ravi!
