Eestlaste keskmine eluiga on meestel 74,4 ja naistel 82,8 aastat ning tervena elatud elu on sellest meestel 55,5 ja naistel 59,5 aastat. Samal ajal elavad inimesed Hispaanias, Maltal, Küprosel ja teistes Vahemeremaade riikides kauem ja tervemalt. Jääme nendest kuni kümne tervena elatud aastaga maha. Miks nii?
Eestis on südame-veresoonkonna haigused (SVH) peamiseks nooremate kui 65-aastaste töövõime kaotamise ja surma põhjuseks. Eestis registreeritakse üle 80 000 uue SVH juhu aastas. SVH haiguste alla kuuluvad näiteks insult, infarkt hüpertensioon, millele võib lisanduda omakorda kaasuvaid haigusi (diabeet, rasvumine jne).
SVH ennetamisega on võimalik eluiga pikendada ja lisada endale tervena elatud aastaid. Seda on näidanud paljude Vahemeremaade riikide tulemused. Suur hulk teaduslike tõendeid on näidanud, et toitumine on SVH surmasid kõige paremini ennetav tegur ja aitab lisada tervena elatud aastaid. Siit võib järelduse teha, et enamus SVH haigusi on meil sisse söödud.
Mida meie siis valesti teeme?
Meie peamine probleem on selles, et toidulaud on tänu kiirele elutempole üsna üksluine. Kasutame palju poolfabrikaate ja liigselt soola. Unustame sageli süüa puu- ja köögivilja ning kala. Ka liigne alkohol teeb oma töö. Tasakaalustamata toitumine tekitab kaaluprobleeme. Ülekaal, vähene liikumine, stress, alkohol ning halvad rasvad hakkavad tõstma kolesterooli ja vererõhku ning tõsisemad probleemid ei lase end kaua oodata.
Miks elavad Vahemeremaade inimesed kauem ning tervemalt?
Sealsete inimeste toitumisharjumusi iseloomustavad märksõnad: vähetöödeldud, hooajaline ja taimne. Kõige tähtsamal kohal on oliivid ja oliiviõli, sellele järgnevad puu- ja juurviljad ning mereannid. Vähene punase liha tarbimine, ning magusate jogurtite vältimine. Nende toidulauale kuulub ka kvaliteetne punane vein, kuid vaid väikestes kogustes ja toidukorra osana. Samas, ei tasu unustada, et igasugune kogus alkoholi kahjustab maksa. Sellist toitumisstiili tuntakse ka Vahemere dieedi nime all. Seda on väärtustatud lausa niivõrd, et UNESCO märkis selle elustiili 2010. aastal inimkonna kultuuriliseks pärandiks. See ei ole vaid tervist toetav söömine, vaid terviklik elustiil, kuhu kuuluvad veel lisaks inimsuhted ja füüsiline aktiivsus.
Kus siin peitub saladus?
Selgitus on lihtne: kvaliteetne külmpress oliivõli sisaldab tugevaid antioksüdante, sealhulgas oleuropeiini, mis aitab taastada veresoonte loomuliku elastsust ning põletikke, samuti alandab vererõhku. Oliiviõli peetakse isegi maailma kõige paremaks rasvaks. Samuti on punases veinis palju antioksüdante, mis takistavad halva kolesterooli kleepumist ja tungimist veresoonte seinale.
Mis siis on Vahemeremaade inimeste kombel elamise tulemus? See võib erinevatele kliinilistele uuringutele tuginedes vähendada 30-40% südame-veresoonkonna haigustest. Ka professor Margus Viigimaa on öelnud, et Vahemeremaade elustiil on südametervise kullastandard!
Kas Vahemeremaade dieet on võimalik ka Eestis?
Ka Eestis on võimalik saada parim osa Vahemere dieedist ja elada kauem ning tervemana. Värskeid oliive on meil raske leida ja kõigile need ka ei maitse, samuti ei ole kõik oliiviõlid kvaliteetsed. Teame ka seda, et igasugune kogus alkoholi mõjutab meie tervist, eelkõige maksa. Ehk jääb teinekord puudu ka järjekindlusest ja tahtmisest.
Mida siis teha? Õnneks on olemas mugav ja efektiivne Cardioza Forte. Selles tabletis on olemas Vahemere dieedile vajalikud antioksüdandid – nii oleuropeiin kui ka punase veini ekstrakt. Seda tarbides saame jätta kõrvale alkoholi, et hoida maksa tervist, kuid saame punase veini kasulikest ainetest siiski osa. Lisaväärtusena on selles veel südame toetuseks viirpuu, närvisüsteemi toetuseks magneesium ja B- grupi vitamiinid ning stressi maandamiseks palderjan.
Tehes õigeid toidu- ja elustiilivalikuid ning tarvitades Cardioza Fortet, saame sarnaselt Vahemeremaade inimestele elada kauem ja mis kõige tähtsam – TERVEMANA.
