Meie eluviisid võrreldes esivanematega on oluliselt muutunud. Tänapäevased tööd ja tegevused on suvisel keskpäeval enamasti siseruumides ning kontakt päikesega on vähenenud. Seetõttu on D-vitamiini defitsiit kerge tekkima igas vanuses inimestel.
Järgnevalt toome Sinuni kõige olulisemad põhjused, miks on Eestis D-vitamiini defitsiit laialt levinud ka suvekuudel?
Millest sõltub D-vitamiini süntees?
Sageli kutsutakse D-vitamiini päikesevitamiiniks, sest D-vitamiin tekib organismis läbi naha päikese ehk ultravioletkiirguse (UVB) toimel. D-vitamiini süntees UVB kiirguse toimel sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas:
- laiuskraadist
- aastaajast
- kellaajast
- päikesekaitsekreemide kasutamisest
- vanusest
- naha pigmendist
Eesti geograafiline asukoht
Ekvaator, mis jaotab maakera lõuna- ja põhjapoolkeraks on piirkond, kus päike paistab aastaringselt 90 kraadise nurga all. Liikudes 40 kraadi lõuna või põhja suunas, on päikese UVB kiirgus veel piisav aastaringseks D-vitamiini sünteesiks. Nende riikide hulka kuuluvad näiteks Egiptus, Maroko ja Lõuna-Hispaania, mis on ka eestlaste seas lemmik sihtkohtadeks talvisel ajal.
Eestis laialt leviva D-vitamiini defitsiidi peamine põhjus peitub meie geograafilises asukohas. Eesti asub põhjapoolkeral ja 59. laiuskraadil. Asume samal laiuskraadil Lõuna-Gröönimaa ja Lõuna-Alaskaga ning ekvaatorist liiga kaugel. Seetõttu ei ole päike septembrist kuni maini ehk 9 kuud aastas arvestatav D-vitamiini allikas.
Eesti lühike suvi
Eestis on D-vitamiini puudus laialt levinud ning peamine põhjus on seotud ka meie lühikese suvega.
D-vitamiini süntees toimub naha kokkupuutel ainult päikese UVB-kiirtega. Kahjuks jõuavad UVB-kiired piisava intensiivsusega Eesti laiuskraadile ainult 1 kuu enne ja 1 kuu pärast Jaanipäeva ning keskpäeval ajavahemikul 10-14. See tähendab, et Eestis on võimalik D-vitamiini päriselt saada ainult kahe kuu jooksul aastas ning eeldusel, et viibitakse keskpäevase päikese käes. Seega, augustikuu soe päike ei ole enam piisav D-vitamiini allikas.
Jälgi enda varju pikkust
Ükskõik kui soe või pilvitu on ilm, siis piisavaks D-vitamiini sünteesiks peab päike olema vähemalt 50 kraadi horisondist kõrgemal. Üks lihtsamaid viise päikese langemisnurga hindamiseks on jälgida enda varju pikkust.
- Kui vari on Sinust lühem, siis D-vitamiini süntees toimub täie hooga.
- Kui vari on Sinuga sama pikk, siis D-vitamiini süntees nahas ei ole enam piisav.
- Kui vari on Sinust pikem, siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu.
Seega ei sõltu D-vitamiini süntees temperatuurist õues, vaid ainult päikese langemisnurgast maale. Hommikused ja õhtused jalutuskäigud sooja päikese käes ei ole piisavaks D-vitamiini allikaks, kuna sel perioodil on vari Sinust pikem.
Päikesekaitsekreemide kasutamine
Ilusate suveilmadega on taas võimalus päikest nautida ja D-vitamiini varusid täiendada. Kuid kuidas seda teha ilma oma tervist ohtu seadmata?
Dermatoloogid hoiatavad, et igasugune päikese käes viibimine, eriti päevitamine, kahjustab nahka ja suurendab nahavähi riski. Kahjuks on eestlaste hulgas haigestumine nahavähki viimastel aastatel kasvanud.
Seetõttu on oluline kaitsta oma nahka päikese eest, eriti kui Sul on hele ja tundlik nahk. Tasub teada, et päikesekaitsekreem SPF 8 vähendab D-vitamiini sünteesi juba 92,5% võrra. Seega SPF 30 või kõrgema kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemid kaitsevad Sind nii päikesepõletuse ja nahavähi, kuid kahjuks ka D-vitamiini taseme tõusu eest.
Õnneks on eestlaste teadlikkus nahavähi ennetusest oluliselt paranenud ning enamasti kasutatakse SPF 30 ja SPF 50 päikesekaitsekreeme. Seega, kui sa viibid keskpäevasel ajal päikese käes ning kasutad oma naha kaitseks päikesekaitsekreemi ning hoolid oma tervisest, siis tarvita D-vitamiini aastaringselt, ka suvekuudel.
Kas soojamaareisid aitavad D-vitamiini tõusule kaasa?
Soojamaareisid on populaarne viis talvekülma eest põgenemiseks, kuid need ei pruugi olla nii tõhusad D-vitamiini taseme tõstmisel, kui arvata võiks.
Päikesekaitsekreem, mida enamik inimesi kasutab, blokeerib suure osa UVB-kiirgusest, mis on D-vitamiini sünteesi jaoks vajalik. SPF 30 ja SPF 50 päikesekaitsekreemid blokeerivad 97% ja 98% UVB-kiirgusest.
Lisaks on soojamaareisid lühiajalised ning kestavad reeglina 1-2 nädalat. See ei ole piisav aeg, et varuda D-vitamiini piisavalt. D-vitamiini tase langeb 30 päevaga umbes 50%.
Vanus
Kuigi suvekuudel on D-vitamiini vaeguse peamised põhjused seotud tubase eluviisiga, on päikese käes viibivad vanemad inimesed siiski riskirühmas. Miks?
Vananedes väheneb naha võime D-vitamiini sünteesida. Alates 70 eluaastast on D-vitamiini tootmise võime päikese kiirguse toimel vähenenud juba 75%. Seetõttu soovitatakse Eestis elavatele pensionäridele tarvitada D-vitamiini aastaringselt, ka suvekuudel.
Tõmmu nahatoon
Melaniin on pigment, mis annab nahale värvi ja toimib loodusliku päikesekaitsefaktorina, kaitstes nahka liigse päikesekiirguse eest. Melaniin asub naha ülemistes kihtides ja täidab olulist rolli, neelates päikesekiirgust, mis võib kahjustada nahka ja põhjustada päikesepõletust.
Ent just melaniin mõjutab ka D-vitamiini moodustumist nahas. Tumedama nahaga inimestel on suurem melaniinisisaldus võrreldes heledama nahaga inimestega, mis omakorda vähendab nende nahas D-vitamiini sünteesi efektiivsust. See tähendab, et tumeda nahavärviga inimestel on suurem risk D-vitamiini puuduse tekkeks.
Kuidas säilitada aastaringne vitamiin D tase?
Eestis elades ja meie geograafilist asukohta arvestades pole mõistlik D-vitamiini manustamist suveperioodiks katkestada. Tervislik D-vitamiini normväärtus veres on aastaringselt 75 – 125 nmol/l. Oluline on hoida D-vitamiini sarnast taset aastaringselt, ka suvel.
Väga kriitlised on 25 nmol/l või madalamad D-vitamiini näitajad, mida nimetatakse kriitiliseks defitsiidiks. Sellise näitaja juures lülitab keha välja mitmed olulised süsteemid, mille hulka kuuluvad luuainevahetus ja immuunsüsteemi toimimine.
Seega, kui soovid astuda sügisele vastu suviselt hea tervisega, kaitse end päikese kahjuliku mõju eest ning tarvita D-vitamiini aastaringselt, ka suvel.
Päevita targalt ning hoia oma D-vitamiini tase normis aastaringselt!
